Artiklid
- Üksikasjad
Tööandja peab teatud juhul lubama töötajal teha isiklikke toiminguid tööajast, säilitades seejuures tema töötasu, kirjutab advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa.
Kui töötaja ei saa mingil mõjuval põhjusel tööd teha, peab töölepingu seaduse järgi maksma tööandja talle keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja on töö juurest eemal. Töötajal on õigus saada tasustatavat vaba aega mõistlikus ulatuses näiteks arsti juures käimiseks või asjaajamiseks ametiasutustes, kui neid toimetusi ei saa teha väljaspool tööaega. Samuti peab tööandja lubama tööst eemalolekut näiteks kodus toimunud avarii korral või lähedase isiku matuseks. Tööandja võib vaba aja saamise korda reguleerida töökorralduse reeglites.
Allpool on toodud ajutise töövõimetuse, töötamise takistuse tõttu puudumise ning tööintervjuudel ja sünnituseelsel läbivaatusel käimise alused, kestus ja tasu.
TÖÖLT PUUDUMISE MEELESPEA
Ajutine töövõimetus
ALUS
Elektrooniline töövõimetusleht.
KESTUS
Oleneb töövõimetuse kestusest. Haigushüvitisele on õigus maksimaalselt 182 päeva, aga töövõimetuslehe võib väljastada ka pikemaks ajaks.
Töövõimetuse algusest ja lõpust teavitamise kord on soovitatav kindlaks määrata sisekorras või kokku leppida töölepingus.
TASU
Esimesed kolm päeva – tasustamata.
4.–8. kalendripäev – tööandja maksab haigushüvitist 70% ulatuses keskmisest töötasust.
Alates 9. kalendripäevast – haigushüvitist maksab haigekassa.
Tööandja peab maksma haigushüvitise välja palgapäeval, aga mitte hiljem kui 30. kalendripäeval alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale.
Haigekassa ei maksa kindlustatule töövõimetushüvitist nende lehtede eest, mis on esitatud haigekassale hiljem kui 90 kalendripäeva pärast lehele märgitud tööleasumise päeva. See tähendab, et töötaja peab õigel ajal teavitama tööandjat töövõimetuse lõppemisest ja tööandja peab õigel ajal saatma andmed haigekassale.
Puudumine töötamise takistuse tõttu
ALUS
Töötaja isikust tulenevad, aga mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjused, mis ei võimalda töötajal tööd teha.
Juhtumid, kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul põhjusel, mis ei tulene tema isikust.
Näiteks:
•töötaja hammas valutab ja ta läheb hambaarsti vastuvõtule;
•töötajal on vaja minna notariaaltehingut sõlmima, aga ta ei saa seda tööaja korralduse tõttu muul ajal teha;
•töötaja perekonnas on ootamatu hädaolukord ja töötaja kohalolek on vajalik;
•töötaja korteris on toimunud vargus ja ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi;
•töötaja kodus on veeavarii;
•ilmastikuolude või ühistransporditöötajate streigi tõttu ei õnnestu töötajal tööle tulla;
•töötaja perekonnas on juhtunud õnnetus;
•töötaja laps on ootamatult haigestunud;
•töötaja peab minema lähedase matusele;
•töötaja peab osalema kaitseressursside ameti arstlikus komisjonis, aga ta ei saa seda tööaja korralduse tõttu muul ajal teha.
Soovitatav on sisereegliga kokku leppida, kuidas töötaja vaba aja võtmise vajadusest teavitab.
Asjaolusid arvestades ei pruugi alati olla võimalik töötajalt nõuda tööandjalt nõusoleku taotlemist või pikka etteteatamise aega.
KESTUS
Mõistlik aeg, mida on vaja takistuse kõrvaldamiseks. Mõistlikkust tuleb hinnata igal üksikjuhtumil. See ei saa olla pikaajaline või püsiv takistus, vaid peab olema piiratud ajavahemikuga.
TASU
Peab säilitama keskmise töötasu.
Vaba aeg tööintervjuudel käimiseks etteteatamistähtajal
ALUS
Kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks.
KESTUS
Mõistlik aeg. Mõistlikkust tuleb hinnata igal üksikjuhtumil.
TASU
Peab säilitama keskmise töötasu.
Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks
ALUS
Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.
KESTUS
Mõistlik aeg. Mõistlikkust tuleb hinnata igal üksikjuhtumil.
TASU
Peab säilitama keskmise töötasu.
Vaba aeg töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmele ja töötajate usaldusisikule
ALUS
Tööandja peab võimaldama töökeskkonnavolinikul oma kohustusi täita põhitöö ajal.
Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, kui ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi.
Usaldusisiku ülesandeid täidab töötaja kokkuleppel tööandjaga tööajal või väljaspool tööaega.
KESTUS
Ülesannete täitmise aeg määratakse kindlaks kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus.
Töökeskkonnavolinik – ülesannete täitmise aeg oleneb ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning muudest asjaoludest, aga see ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas.
Töökeskkonnanõukogu liige – põhitööst vabastamise aeg ei tohi olla lühem kui üks tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis liidetakse mõlemaks tööks ettenähtud aeg.
Usaldusisik – tööandja tagab usaldusisikule tema ülesannete täitmiseks tööajal:
•5–100 töötaja esindamise korral vähemalt 4 tundi töönädalas;
•101–300 töötaja esindamise korral vähemalt 8 tundi töönädalas;
•301–500 töötaja esindamise korral vähemalt 16 tundi töönädalas;
•üle 500 töötaja esindamise korral vähemalt 40 tundi töönädalas.
TASU
Peab säilitama keskmise töötasu.
Autor: Pirkko-Liis Harkmaa, advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat
Artikkel ilmus Äripäeva töösuhete käsiraamatus.
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Lugeja küsib: "Vahetasin töökohta möödunud aasta augustis. Endine tööandja kasutab aga siiani minu nimelist e-postiaadressi. Kas mul on õigus nõuda, et see kinni pandaks?"
Vastab andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep:
"Üsna sageli soovivad tööandjad peale töötaja lahkumist tema tööalaseks suhtluseks loodud e-postiaadressi kasutusse jätta. Peamise põhjendusena tuuakse välja, et ettevõtte kliendid ja koostööpartnerid võivad ka edaspidi kirjutada varasemal kontaktmeiliaadressil ning nende kirjad ei jõuaks sel juhul ettevõttesse kohale. Peale töösuhte lõppu ei ole aga tööandjal ilma töötaja nõusolekuta enam õigust tema e-postkasti avatuna hoida ning see tuleb töösuhte lõppemisel kohe sulgeda. Kui endine töötaja avastab, et tema nimeline e-postiaadress on ettevõttes jätkuvalt kasutusel, on tal loomulikult õigus nõuda, et see suletaks.
Ei ole ju töötajal endal peale töösuhte lõppu enam sellele meiliaadressile ligipääsu ning tal puudub kontroll selle üle, ega tema nime alt kirju välja ei saadeta. Samuti ei saa kunagi välistada, et endise töötaja e-postiaadressile saadetakse isikliku sisuga kirju, mis ei ole mõeldud tööandjale ega kolleegidele lugemiseks. Selliselt tekib e-postkasti avatuna hoides oht ka kolmandate isikute privaatsusele.
Väga erandlikul juhul võib e-postkasti kokkulepitud aja veel avatuna hoida, kui selleks on saadud töötaja nõusolek. Vajadus töötaja e-postkasti pärast töösuhte lõppu avatuna hoida peab olema selgelt põhjendatud ning selline üleminekuperiood peab olema võimalikult lühike. Siinjuures tasub meeles pidada, et töötaja võib oma nõusoleku igal ajal ka tagasi võtta. Samuti võib töösuhe lõppeda ootamatult ja sellisel viisil, et töötajaga ei ole võimalik enam midagi kokku leppida (nt töötaja surm, konflikt). Seetõttu soovitame tööandjatel alati e-postkasti sulgemisega ning sealt vajaliku info mujale salvestamisega seotud asjaolud reguleerida kas töölepingus või töökorraldusele kehtestavates eeskirjades. Sarnaselt peaks olema ettevõttesiseselt reguleeritud ka muud e-postiaadressi kasutamisega seotud küsimused.
Klientide, koostööpartnerite ja teiste kirjasaatjate informeerimiseks saab seni, kuni töötaja veel tööl on, saata teavituse (nt automaatvastusena), et see meiliaadress suletakse ning anda info selle kohta, millisele aadressile peaks edaspidi kirjutama. Sel moel on tööandjal võimalik ettenägelikult probleeme endiste töötajatega vältida ning ühtlasi ka tööprotsessid sujuvaks muuta ja ennetada olukorda, kus töötaja lahkumise tõttu kliendid-koostööpartnerid enam ettevõttega ühendust ei saa."
- Üksikasjad
Valitsus kinnitas täna määruse, millega muudetakse hooajatööliste välismaalt Eestisse toomine lihtsamaks, muuhulgas vähendatakse hooajatöölistele makstava palga nõuet ja pikendatakse Eestis töötamise maksimaalset aega.
Tööandjate vaatevinklist on olulisim ja oodatuim muudatus see, et edaspidi ei pea nad hooajatöölistele maksma 1,24-kordset Eesti keskmist brutopalka, teatas siseministeerium. Siseminister Andres Anveldi sõnul aitab see leevendada tööjõupuudust hetkedel, mil töökätest kõige suurem puudus on.
Selleks, et tööandja saaks endale välismaalt hooajatöölise palgata, peab pakutav töö kuuluma hooajaliste tegevusalade loetellu. Hooajast sõltuvad põllumajandus-, majutus- ja toitlustussektoris ning toiduainete ja alkoholivaba joogi tootmise valdkonnas olevad tööd. Siiani võis hooajatööks lugeda vaid põllumajandussektorisse kuuluvaid töid.
Teiseks peab töö olema hooajalise iseloomuga. See tähendab, et see peab olema seotud konkreetse ajaga aastas, mil nõudlus tööjõu järele on tavapärasest oluliselt suurem. Uuendusena võib hooajatööd teha kuni üheksa kuud aastas senise kuue asemel.
- Üksikasjad
Toimetaja Aive Mõttus
Lugeja küsib:
Meie ettevõtte töötajad peavad päevas mitu korda liikuma olmehoone ja tootmistsehhi vahet. Eile oleks ühele töötajale jääpurikas katuseräästast peaaegu pähe kukkunud. Nädal tagasi teine töötaja kukkus ja põrutas selja ära. Kas väljas olev liikumistee peab olema hooldatud?
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg:
Ka väljas olev ettevõtte territoorium on osa töökeskkonnast ja selle ohutuse peab tagama tööandja.
Kui töötajad peavad liikuma ettevõtte territooriumil ühest hoonest teise, peab olema läbi mõeldud, millist teed selleks kasutada ja kuidas tagada seal ohutus. Suvel võib ohutuse osas olla kõige tähtsam, et territooriumil sõitvad autod ja jalgsi liikujad oleks eraldatud. Talvel lisandub siia veel mitu aspekti.
Esmalt, et liikumisteed ei oleks libedad ja teiseks, et hoonete lähedal kõndides ei oleks ohtu katuselt langevast lumest või jääpurikatest. Liikumisteed peaksid olema eemal kohtadest, kuhu katuselt võivad langevad purikad või lumi.
Kui liikumistee on sellise koha läheduses, tuleb ohtlik koht kogu ulatuses piirestada näiteks kilelindiga, et töötajad oskaksid hoiduda kõndimisest ohtlikus kohas. Jalgsi liikumiseks mõeldud kohad tuleb hoida lumest võimalikult puhtad ja neil tuleb vajadusel teha libedusetõrjet kas liiva, peene killustiku või muu sarnasega.
Vahetevahel peab mõni töötaja õigeks kasutada kõige otsemat rada, kuid lume all võib olla konarlik ja libe pind ning seal on kukkumine lihtne juhtuma.
Õige on jälgida ka kaastöötajate käitumist ja nende ohtlikku tegutsemist märgates rääkida sellest neile ja tööandjale. Samuti peab tööandja reageerima, kui ta näeb inimeste liikumist või liikumisjälgi kohtades, kus asumine võib olla ohtlik.
- Üksikasjad
Hanneli Rudi
«Töölepingu järgi on minu tööaeg 40 tundi nädalas ehk kaheksa tundi päevas, lõunapaus on pool tundi. Kas ma võin õhtul minna pool tundi varem töölt varem ära, sest ma lõunat ei pea?» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Töölepingu kohaselt peab tööandja andma töötajale 30-minutilise vaheaja vähemalt kuuetunnise töötamise järel. Kokkulepe, millega pausist loobutakse, on tühine.
Kui töötaja jätab lõunapausi ära ning läheb selle arvelt varem koju, siis pole see eesmärgipärane ning samuti on see seadusega vastuolus. Seega ei, töötaja ei tohi pauside arvelt varem koju minna - töötaja peab ettenähtud pause kasutama.
Lehekülg 845 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee