Üksikasjad

Avaldatud: 12 april 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Sekretar.ee

Esimese 40 tunni jooksul kujuneb uuel töötajal arusaam ja tunnetus organisatsioonist. Selleks, et kogemus kujuneks positiivne ja see esimeste töönädalatega ei lõppeks, on mõistlik kohe peale sobilikule kandidaadile pakkumise tegemist alustada ka tema sisseelamisprogrammiga, soovitab ISS-i Baltikumi personalijuht Helo Tamme.

artikkel jätkub ...

edasi loe originaalist
http://www.sekretar.ee/blogid/2017/04/12/uus-tootaja-uju-voi-upu

Üksikasjad

Avaldatud: 10 april 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Sekretar.ee

Töövõimetuslehtede ehk haiguslehtede osas tekib inimestel alati palju küsimusi. Portaal terviseuudised.ee toob välja peamised teemad, mis haigekassa kodulehel ikka korduma kipuvad.

1. Mitu päeva aastas võib olla haiguslehel?
Haiguslehel on piirang ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte lehe kestusel. Arst saab vajadusel väljastada töövõimetuslehe ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Järjest on kindlustatud isikul õigus haiguse või vigastuse korral saada hüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral kalendriaastas. Kalendriaastas kindlustatud isikule kokku makstavate päevade piirangut ei ole.

2. Miks haigekassa ei hüvita kindlustatu haigestumisel alla 9päevast haiguslehte?
Kindlustatule ei hüvitata haiguslehe esimest kolme päeva. Haiguslehe 4.–8. päevani maksab töötajale hüvitist tema tööandja. Alates 9. päevast maksab hüvitist haigekassa.

3. Töötaja jäi puhkuse ajal haiguslehele, millest teatas tööandjale alles puhkuselt naastes. Kas töötajal on õigus saada haigushüvitist? Kuidas peab käituma tööandja?
Kui töötaja teatab tööandjale oma ajutisest töövõimetusest esimesel võimalusel ja poolte kokkuleppel puhkus katkestatakse, lükatakse edasi või lõpetatakse enne tähtaja lõppu, siis sellisel juhul on tal õigus saada haigushüvitist. Kui töötaja seda ei tee, ei ole tal õigust hüvitist saada.

4. Inimene käib vahetustega tööl ja haigestus reede õhtul. Laupäeval ta tööle ei läinud. Kuna perearst laupäeval ei tööta, ei saanud inimene ka tema juurde visiidile minna. Esmaspäeval arsti juurde minnes selgus aga, et arst ei saa anda haiguslehte laupäevast alates. Miks?
Arst saab töövõimetuslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Nädalavahetusel perearst haiguslehte alustada ei saa, sest perearstid ei tööta nädalavahetustel. Küll saab ta väljastada nädalavahetuse päevaga algava töövõimetuslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

TASUB TEADA

Loe ka uudist selle kohta, et tööandja otsusel võib hakata nüüd haigusraha saama juba teisest haiguspäevast.
http://www.terviseuudised.ee/uudised/2017/01/02/kes-hakkab-haigushuvitist-saama-juba-teisest-paevast

Leidub ettevõtteid Eestis, kes seda ka maksavad.
http://www.sekretar.ee/uudised/2017/03/28/tooandjad-kes-huvitavad-haiguspaevi

Loe haigekassa küsimusi-vastuseid lisaks siit https://www.haigekassa.ee/et/faq/200.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 april 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

Palgalisa küsimine võib mõnes inimeses tekitada ebamugavust ja kõhklusi, sest endas ei olda kindel. See on aga palgaläbirääkimistel juba suureks miinuseks.

Sageli jäetakse palka juurde küsimata seepärast, et inimesel on hirm äraütlemise või veelgi enam, vallandamise ees. Kui aga küsida ei julge, on palgatõusu võimalus väga väike. The Simple Dollar rahablogi annab nõuandeid, kuidas soovitud palgatõus saavutada ka siis, kui rahast rääkimine teeb ebakindlaks.

Ole realistlik.

Leidub lugusid kandidaatidest, kes kaotasid pakkumise seepärast, et julgesid sellest rohkem palka küsida, olgu see siis mõistlik põhjendus või mitte. On aga oluline teada, et suurem osa tööandjaid ei pane pahaks, kui kandidaat üritab palga osas kompromissi leida. Mõni neist ehk ootabki, et veidi kaubeldaks ning lõplik palganumber oleks sobilik mõlemale. Teisalt tasub meeles pidada, et palgasoov oleks ka su teadmistele ja kogemustele vastav. Kindlasti ei tasu unustada, et kui sa palka juurde ei küsi, siis seda ka ei saa, seega ole selles realistlik ja julge.

Konkreetsed numbrid.

Enne läbirääkimisi peaks esmalt selgeks tegema, milline on valdkonnas keskmine palk ning millise numbriga oleksid minimaalselt nõus. Kui tööandja alustab minimaalse pakkumisega, siis võid proovida seda siiski ülespoole kaubelda. Kui juba töötad ettevõttes ning soovid palgalisa, siis mõtle parem välja konkreetne number. See olgu samuti kooskõlas sinu staaþi, oskuste ja kogemustega. Siinkohal ei saa toetuda sellele, et kolleeg saab rohkem palka, sest tõenäoliselt on ka tema tööstaaþ erinev.

Küsi õigesti.

Esmatähtis on palgaläbirääkimistel olla lugupidav ja ehitada oma soov üles korralikele põhjendustele, mitte emotsioonidele. Pea meeles, et palgalisa pole asi, mida sa vajad, vaid mille oled loodetavasti auga välja teeninud. Seega peaksid keskenduma sellele, mida oled ettevõtte heaks teinud, mitte oma vajadustele, näiteks nagu lisakulud lastele või korteri üürile.

Kirjuta üles.

Kui palgaläbirääkimised tekitavad hirmu ja ärevust, siis kirjuta põhjendused üles ja õpi laias laastus pähe. Tööandja ei lase sul ilmselt sellist kõnet pidada, vaid aset leiab mõlemapoolne vestlus, kuid sellegipoolest on hea, kui oled läbi mõelnud ja tead, mida öelda plaanid. Ära unusta ka tööandja argumente kuulata ning oma fakte või põhjendusi vastavalt sellele muuta või täiendada.

Vali õige aeg.

Ära saja ülemuse kabinetti sisse suvalisel ajal, vaid lepi kokku mõlemale sobiv kohtumisaeg. Võid ka mainida, et soovid rääkida oma palgast – võib tunduda hirmutav, et teema on teada, kuid tegelikkuses on mõlemal lihtsam arutleda ning saate argumendid läbi mõelda.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 april 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

«Asendasin tükk aega haiguslehel olevat kolleegi. Hiljem sain teada, et mulle maksti selle töö eest vähem kui mu kolleegile. Kas tööandja oleks pidanud mulle maksma sama palka?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.

Lepinguvabaduse põhimõttest lähtudes võivad töötaja ja tööandja omavahel sobivas töötasu suuruses kokku leppida. Oluline on, et töötasu vastaks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärale ning tööandja järgiks võrdse kohtlemise põhimõtet.

Võrdse kohtlemise eesmärgiks on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest näiteks rahvuse, rassi, nahavärvi, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, soo või seksuaalsete sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise nõuded töösuhetes laienevad ka perekondlike kohustuste täitmisele, sotsiaalsele seisundile ja töötajate huvide esindamisele või töötajate ühingusse kuulumisele, keeleoskusele või kaitseväeteenistuse kohustusele. Eelpool nimetatud põhjustel diskrimineerimine on keelatud nii töölepingu sõlmimisel, kokkulepete tegemisel, töötasustamisel, edutamisel, töösuhte ülesütlemisel jne.

Seega ei tohi töötasu suurus olla diskrimineeriv, vaid peab tulenema objektiivsetest asjaoludest (töö sisu, tööülesanded, oskused, kogemused, töö tegemise kiirus ja kvaliteet, staaþ jne) ning olema põhjendatud. Kui töötasude erinevus ei ole diskrimineeriv ning on põhjendatud, kuid töötajat makstav töötasu ei rahulda, tuleb töötajal palgatingimuste läbirääkimiseks tööandja poole pöörduda.