Artiklid

Maria Reinik
reporter

«Kolisin hiljuti ja vahetasin ka töökohta. Töötasin varem ühes Tartu puidufirmas, nüüd ka puidufirmas, aga Tallinnas. Tartus saadeti mind aasta tagasi töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli. Uues firmas öeldakse, et pean uuesti terviskontrolli minema. Kas tõesti pean seda tegema?» tahtis lugeja teada.

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg:

«Tervisekontrolli eesmärk on selgitada välja, kas tehtav töö ja töökeskkond sobivad töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tervisekontrolli käigus hinnatakse, kas konkreetses töökohas esinevad ohutegurid võivad kahjustada töötaja tervist niivõrd, et ta ei tohi enam sellistes tingimustes töötamist jätkata. Aasta tagasi läbitud terviskontrolli ajal võisid Teie tervist mõjutavad ohutegurid olla teised kui nüüd uues töökohas. Näiteks tuleb ehk uues kohas rohkem raskusi käsitsi teisaldada. Erineda võib ka müra tase, selle sagedus ja sellega kokkupuuteaeg. Või puutute uues töökohas kokku ohtlike kemikaalidega, mida eelmises töökohas üldse ei kasutatud.

Tervisekontrolli suunamisel esitab tööandja arstile töökeskkonna riskianalüüsi, milles on hinnatud konkreetse töökoha ohutegurite võimalikku mõju töötajate tervisele. Lisaks sellele on põhjaliku tervisekontrolli üheks osaks see, et töötervishoiuarst tutvub töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega. Kui arst on saanud ülevaate Teie uuest töökohast, saab ta hinnata selle sobivust Teie tervisele.

Tervisekontrolli läbimine töötervishoiuarsti juures on ennekõike Teie enda tervise huvides. Siis saate selgust uue töökoha ohutegurite võimalikust mõjust ja saate oma tervist paremini hoida.»

Adele Johanson
reporter

Fontese palgauuringu järgi on tippjuhtide palk liikunud keskmise palgaga samas tempos, palgatõusu protsent on küll mõnevõrra madalam. 2016. aastal tõusid juhtide palgad aastatagusega võrreldes kolm protsenti ja juhatuse liikmete palgad neli protsenti; kui arvestada aga lisatasusid, siis langesid juhtide palgad mullu kaks protsenti ja juhatuse liikmetel ühe protsendi võrra. Keskmine tööjõukulu kasvas mullu Eestis Eurostati andmetel 5,6 protsenti.

Fontese partneri Irja Rae kinnitusel oli juhtide keskmine palk 8000 ja mediaanpalk 6000 eurot. CV Keskuse andmetel on palgad palju väiksemad.

Edasi loe originaalist ....

Maiken Mägi
reporter

«Miks peaksid just sina selle töökoha saama?» on üks levinumaid küsimusi töövestlusel ning sellele puudulikult vastamine võib kandidaadile töökoha maksma minna.

Karjäärispetsialisti ja mitmete tööalaste raamatute autori Lynn Taylori sõnul annab see küsimus kandidaadile võimaluse oma parimad küljed esile tõsta ja vestlus innuka noodiga lõpetada, kuid samas ei saa olla vastus liiga laialivalguv.

Edasi loe originaalist.....

* Artikkel ilmus ajakirjas Personali Praktik.

Autor: Kadri Kütt, HR-valdkonna spetsialist

Allikas: Personaliuudised.ee

Töökollektiivis on nii noori kui ka vanu, miks nad üksteise suhtes mõnikord tõrjuvad on? Mida on vaja teada erinevatest generatsioonidest? Mõtle sinagi, millistesse põlvkondadesse jaotuvad sinu kolleegid, õpi nende omapära veidi paremini tundma ja oledki juba poolel teel.

Loe edasi originaalist ....

Eleen Laasner
reporter

Kuigi Eesti elanikkonna pensionialane teadlikkus on püsinud Balti naabritest kõrgem, on Läti ja Leedu elanike aktiivsus pensionipõlveks kogumisel viimase aastaga jõudsamini kasvanud.

Üheks kasvu võtmeteguriks on lõunanaabrite tööandjad, kes panustavad koostöös töötajaga tema pensionisambasse, selgus SEB Balti pensionivalmiduse uuringust.

edasi loe originaalist .....