Üksikasjad

Avaldatud: 29 märts 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

Kaugtöö puhul töötavad inimesed osaliselt väljaspool organisatsiooni tavapäraseid tööruume. See on pigem levinud teadmistepõhistel töökohtadel, kus töötajad ei ole seotud konkreetse asukohaga, et tööd valmis teha.

Kuna viimaste aastakümnete jooksul on toimunud suured arengud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisel, on järjest enam levinud ka kaugtöö tegemine, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Liina Kaldmäe sotsiaalministeeriumi blogis.

Kaugtöö plussid ja miinused

Ühest küljest on uuringutes leitud, et kaugtöö tegemisel on positiivne mõju tööga rahulolule, töö tulemuslikkusele ning töö- ja pereelu ühildamisele. Samuti tajuvad töötajad kaugtööd tehes vähem stressi ja mõtlevad vähem töölt lahkumisele. Teisest küljest on kaugtööd seostatud ka negatiivsete mõjudega, eriti kui töötaja teeb seda suurema osa tööajast. On leitud, et töötajad, kes teevad kaugtööd sagedamini, tunnevad end rohkem töökohast eraldatuna ja neil esineb raskusi töö ja kodu keskkonna eristamisel.

Kui palju tehakse Eestis kaugtööd?

Tööelu-uuringus küsiti töötajatelt, kas nad on viimase nelja nädala jooksul töötanud osaliselt või täielikult väljaspool ettevõtte tavapäraseid tööruume (kodus, raamatukogus, kaugtööbüroos või mujal). Arvesse ei läinud tööga seotud käigud ja kohtumised. Selgus, et Eestis oli 2015. aastal kaugtööd teinud 20 protsenti töötajatest. Ka 2009. aastal oli kaugtöö tegijate osakaal sama ehk see pole viimaste aastate jooksul üldiselt muutunud. Suurim osa kaugtöö tegijatest töötab väljaspool tavapäraseid tööruume alla veerandi tööajast, enamiku või kogu tööaja jooksul tegi 2015. aastal kaugtööd 24 protsenti vastanuist.

Kes teevad kaugtööd?

Kaugtööd teevad soo lõikes rohkem mehed ja vanuse osas 25–49-aastased töötajad. Ametialalt on kaugtöö tegemine enim levinud juhtide ja tippspetsialistide seas, teistes ametigruppides on kaugtöö tegijate osakaal kuni viis korda madalam.

Tegevusalade lõikes on enim kaugtööd teinud töötajaid info ja side (47 protsenti), ehituse (31 protsenti) ja kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega seotud aladel (31 protsenti), vähim tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (12 protsenti) ja töötleva tööstuse aladel (9,4 protsenti).

Soov kaugtööd teha on tõusnud

Võrreldes 2009. aastaga on tõusnud nende töötajate osa, kes ei tee kaugtööd, kuid sooviksid seda teha. Töötajatest, kes ei ole kaugtööd viimase nelja nädala jooksul teinud, eelistas 2015. aastal väljaspool tööruume töötada 34 protsenti, 2009. aastal eelistas seda 18 protsenti inimestest. Seega võib uuringu tulemuste põhjal järeldada, et inimeste soov kaugtööd teha on aastatega suurenenud, kuid selle töövormi võimaldamine ei ole soovidele järele jõudnud. Kaugtööd sooviksid osaliselt või kogu aeg teha (aga ei tee) enim noored (42 protsenti 15–24-aastastest, 38 protsenti 25–49-aastastest ning 24 protsenti 50+ vanuses töötajatest) ja mehed (39 protsenti meestest ja 29 naistest).

Kokkuvõtteks võib öelda, et kaugtöö tegemise kasvuks on lähitulevi­kus potentsiaali, kuna on olemas lõhe selle vahel, kui palju praegu kaugtöö tegijaid on ja kui palju on töötajaid, kelle tööd saaks potentsiaalselt ka kaugtöö vormis teha, kuid hetkel tööandja seda ei võimalda. Arvestades veel tööandjate järjest suuremat vajadust tööjõu­puuduse tingimustes pakkuda töötajatele neile so­bivaid töötingimusi ning ka tehnoloogia järjepide­vat arengut, peaks tulevikus kaugtöö vorm Eestis levinumaks muutuma.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Maria Reinik
reporter

Eesti suurim tööportaal CV-Online viis esmaspäeval oma kasutajate hulgas läbi küsitluse, kuidas mõjutas pühapäevane kellakeeramine tunni võrra edasi suveajale nende töö- ja eraelu.

53 protsenti vastanuist kinnitas, et suveajale üleminek mõjutab nende töö- ja eraelu, kella keeramist pooldas 28 protsenti vastanuist. Kümme vastanut keeras kella täpselt õigel ajal ehk laupäeva öösel vastu pühapäeva kell kolm.

Veerandil vastanuist (24,5 protsenti) sättisid kõik kellad end ise õigele ajavööndile, veidi enam kui viiendik inimestest (21,6 protsenti) olid aga ettenägelikud ja keerasid kellad õigeks juba laupäeva õhtul enne voodisse heitmist. «Aastaid tagasi, kui kella tuli tunni võrra tagasi keerata, tegin seda juba laupäeva õhtul, sest pidin pühapäeva hommikul tööle minema,» meenutab üks vastaja. «Öösel aga uuendas telefoni kell end ise automaatselt, seega jõudsin tööle tund aega varem.» 11 vastanut kinnitasid veel esmaspäeva hommikul, et polnud uuele ajavööndile üle läinudki.

Küsitlusele vastanuist tervelt seitse protsenti tunnistas, et ei jõudnudki esmaspäeva hommikul õigeks ajaks tööle, kuna magasid sisse ja nende elu- ja unerütm sai rikutud. Veidi üle 40 protsenti inimestest kinnitas, et kuigi nad jõudsid tööle õigel ajal, oli see suveajale ülemineku tõttu raskem kui tavaliselt.

15 kontoris üle Eesti ei jõudnud esmaspäeval õigel ajal tööle mitte keegi, näitab CV.ee läbi viidud uuring. Vaid mõned jõudsid õigel ajal tööle pea viis protsenti vastanute töökohal. 20 protsenti juhtudest jäid aga hiljaks vaid mõned üksikud kolleegid. Suuremal osal töörahvast (45,3 protsenti) algas töönädal siiski ilma hilinemisteta. «Kui keegi oleks sellisel põhjusel hilinenud, oleks pidanud kirjutama ka samas lahkumisavalduse,» soovitas üks vastanuist. «Eks jõutakse ikka õigel ajal, aga eriti just laste puhul on kuulda, et laste ärkamist ja väsimust mõjutab kella keeramine eriti,» selgitab teine.

«Hommik läks kiireks, sest ei suutnud õigel ajal voodist tõusta,» kirjeldas üks vastanuist. «Pidin kiirustama ja tööl on kohutav uni ikkagi,» lisas ta. «Juba kuu aega oleks normaalne olla suveajas,» soovitas teine. «Kuskil veebruari lõpul võiks kellad suveajale keerata, muidu ärkad hommikul valge peale üles ja ootad paar tundi, et saaks tööle minna.» Kolmas vastaja usub, et «ühelgi täie mõistusega ja tervel inimesel ei tekita mingit probleemi üks tund varem või hiljem ärgata.»

Enim vastanuist ehk enam kui 75 protsenti inimestest märkis, et suveajale üleminek põhjustab esimestel päevadel väsimust ja uimasust ning põhjustab segadust. Pea 30 protsenti inimestest tahavad lihtsalt rohkem magada. 5,3 protsenti vastajaist tunnistas CV-Online’i kiirküsitluses, et kella keeramisest tekkinud sümptomid kestavad kauem kui kuu aega või lausa kuni talveajani üleminekuni.

Kokku andis oma vastuse 923 inimest. Keskmiselt on igal inimesel vaja CV-Online’i tehtud küsitluse tulemustele tuginedes keerata kaks korda aastas õigeks neli kella. «Kella keeramisega juhtub sageli nii, et hommikul kõik, kes ärkavad, lähevad kella keerama,» räägib oma kogemustest küsitlusele vastanud. «Teinekord keeratakse mõnda kella kolm korda edasi või tagasi, enne kui seda avastatakse.»

Üksikasjad

Avaldatud: 29 märts 2017

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Maksuametile on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 642 636 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega lisandub veel eeldatavalt 25 000 deklaratsiooni.

Samuti on töönädala lõpuni võimalus taotleda madalapalgalise tulumaksu tagasimakset. Siiani on taotluse esitanud 74 755 inimest, kellele kuulub hetkeseisuga tagastamisele 27,3 miljonit eurot.

"Taotluse esitamise eelduseks on tuludeklaratsiooni esitamine, seega kui täisealise töötaja aastane brutotulu jäi alla 7817 ja möödunud aastal töötati vähemalt kuus tervet kalendrikuud, siis soovitame tuludeklaratsioon ära esitada ja vaadata, kas vastate taotluse tingimustele," selgitas MTA teenindusosakonna juhtivspetsialist

Oma tulud tuleb deklareerida ka füüsilisest isikust ettevõtjatel (FIE), siiani on deklaratsiooni esitanud 22 596 ja oodata on veel 11 200 deklaratsiooni. FIE-del on oluline meeles pidada, et tuludeklaratsiooni põhivorm A ja vorm E on vaja esitada kõikidel juhtudel ja ei ole oluline, kas ja kui palju ettevõtlusest tulu saadi.

Juhul, kui ettevõtlustulu ei saadud, tuleb esitada vorm E nullidega. Deklaratsiooni peab esitama ka siis, kui ettevõtlus 2016. aastal katkestati või lõpetati. Vormil E saab andmed esitada ka eraisik, kes ei ole ennast füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud, kuid on saanud maksustamisperioodil ettevõtlustulu.

Siiani on oma tulud deklareerinud 642 636 inimest, kellele kuulub tagastamisele 93,1 miljonit eurot ja juurdemaksmisele 20,2 miljonit eurot. Tulumaksu on siiani tagastatud 81,8 miljonit eurot.

Neil inimestel, kes pole veel oma tulumaksu tagastust saanud ja samas on juba esitanud lisadokumendid, palume varuda kannatust, kuna dokumentide läbi vaatamine võtab aega. Deklaratsioonide kontrollimahtu on eelkõige suurendanud selliste deklaratsioonide kasv, kus on esmakordselt deklareeritud eluasemelaenu intressid ja mis lähevad selle tõttu ka kõik ülevaatamisele.

Tulude deklareerimist puudutavat infot ja abi saab MTA kodulehelt, ameti teenindusbüroodest ja helistades infotelefonidele 880 0810 või 880 0811.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Ettevõtluskõrgkooli Mainor personalijuhtimise õppejõu Karin Kuimeti sõnul toimub Eesti tööjõuturul võimuvõitlus ning kaheksakümnendate generatsioon on üle võtmas 40–50-aastaste põlvkonna positsioone.

Karin Kuimeti sõnul toimuvad organisatsioonides vaiksed, aga pidevad konfliktid, sest X-põlvkond, ehk 40-50aastased inimesed tunnevad noorematelt survet. “Vanema generatsiooni juhid tajuvad, et kui nad piisavalt kiiresti ei jookse, siis on nende positsioon ohus ning seda võetakse tihti valulikult,” rääkis Kuimet.

“Noorem, 80nendatel ja üheksakümnendate alguses sündinud ehk Y generatsioon on jõudnud kolmekümnenda eluaasta piirile, käinud välismaal, saanud hea hariduse. Samuti valdab vabalt inglise keelt, on digitaalselt osav ning tõesti tahab ka ennast näidata.”

“Vanemate juhtidega, kes organisatsiooni arengusse panustavad ja teevad tulemuse ära, ei juhtu midagi. Aga oma kohal püsimine nõuab senisest rohkem energiat,” lisas Kuimet.

Õppejõu sõnul on riigiorganisatsioonides süsteem hierarhilisem ning tutvused ja traditsioonid aitavad samadel inimestel kauem puldis püsida. Erafirmas oleneb kõik aga inimesest endast.

Raskem on nendel vanema põlvkonna juhtidel, kes toimetavad nii nagu 80nendatel-90nendatel, arvestamata, et keskkond ja töötajad on muutunud. “Pidama jäävad need, kes käivad ajaga kaasas ja oskavad noori rakendada ettevõtte hüvanguks, mitte ei kurda, et uus on loll ja laisk.”

Karin Kuimeti sõnul sageli ei teadvustata, et uue põlvkonna jaoks on oluline tähendusrikas ja mõtestatud töö. "Noored ei püsi enam ühel kohal aastakümneid nagu vanasti, vaid töötavad alaväärtustamisele vastu või hääletavad jalgadega. Niimoodi jäädakse ilma talentidest, sest keskpärastel on vähem valikuvõimalusi paremat kohta leida,” rääkis Kuimet ning lisas, et organisatsioonile endale on kõige parem, kui kogu tiimis ja ka juhtkonnas on esindatud erinevad generatsioonid ja igaüks panustab kas noore energia või kogemusega.”