Artiklid
- Üksikasjad
Ehkki palgateema on seoses kuuldustega masu peatsest surmast taas päevakorrale tõusnud, ei soovita selle ala asjatundjad siiski veel vahepeal kärbitud töötasu tagasi küsima joosta. Sest enamiku ettevõtete majandusseis pole sugugi kiita ja kust see raha tuleb, kui tellimusi ja tööd ei lisandu.
Tarbija24 tehtud väike küsitlus näitas, et 61 protsenti sellele vastanud lugejaist ei julge tööandjalt palka tagasi, veel vähem siis juurde küsima minna. Kuna tööpuudus püsib endiselt kõrge, siis võib ju ülemus vastata, et otsi paremini tasustatud koht, kui see ei meeldi.
Igal juhul pole hinnatõus ega muu kulutuste kasvuga seotud jutt palgaküsimisel mingi argument, sest oma eluga tuleb ikka ise hakkama saada ja tööandja ei pea kellegi peret ülal pidama.
Teisalt on inimeste lootused pärast kollektiivset püksirihma pingutamist igati õigustatud. Nüüd ootaks nad tööandjalt taas pisut rohkem hoolimist ja, kui olukord vähegi võimaldab, ka pisikest rahasüsti.
Kalev Petti uuringufirmast Faktum Ariko ütles, et nüüd oleks aeg meelde tuletada, mida tööandja majanduslanguse ajal palku alandades lubas. Kui ta rääkis seejuures üldist juttu majanduskeskkonna halvenemisest, ega siis jää nüüd ka töötajal muud üle, kui tuletada talle masu taandumist meelde.
Sirje Niitra
- Üksikasjad
Küsimus: Töötaja töötab summeeritud tööajaarvstuse alusel (periood 4 kuud). Vanas TLS-s oli §, mis kohustas Tööandjat esitama Töötajale töögraafiku 5 päeva enne arvestusperioodi algust. Kas nõue kehtib tänaseni ning millise § alusel?
Vastus: Kehtiva TLS par. 6 lg. 6 kohustab tööandjat lisaks tavapärastele töötingimustele (TLS par. 5) teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused, s.h. arvestusperioodi pikkuse ja tööajakavast etteteatamise aja. Seadus etteteatamiseks konkreetset päevade arvu enam ei sätesta. Seega võib see varemkehtinud 5-päevasest etteteatamisajast erineda.
Küll aga tuleks lähtuda selle kehtestamisel üldisest hea usu põhimõttest ja teha tööajakava teatavaks selliselt, et töötajal oleks piisavalt aega sellega tutvuda ning oma eraelu korraldada.
Äripäeva käsiraamatute foorumisvastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
- Üksikasjad
Mida saaks naine ette võtta, et oma tööteel palgalõhet vältida? Asjatundjate sõnul on kõige lihtsam ja tõhusam õppida meeste tugevustest, kuid seejuures mitte kaotada naiselikke eeliseid, sai lugeda ajakirja Anne & Stiil septembrinumbrist.
Pane oma prioriteedid paika! Mõtle läbi, mis on sinu jaoks elus oluline - meeldib sulle rohkem peremudel, kus peamine leivateenija on mees ja sina asjatad õnneliku koduhaldjana või sooviksid sa ennast võrdväärselt mehega ka väljaspool kodu teostada? Noorelt perele keskendumise tõttu võib haridustee pooleli jääda ning sellega võib hiljem kaasneda ka madalam palk.
Varahaldusfirma Avaron üks omanikke Kristel Kivinurm-Priisalm oskab aga hinnata ka selliseid töötajaid, kes intervjuul selgelt mõsta annavad, et nende eesmärk on töö korralikult ära teha ning kellapealt koju pere juurde minna - sest kogu meeskonda ei saa kokku seada vaid ambitsioonikatest karjääriredelil turnijatest, kelle kohale peab varsti uut inimest otsima hakkama.
Ära anna meestele eesõigust! Just naised ise kutsuvad esile diskrimineerimist: Lois P. Frankeli raamatus «Paid tüdrukud äris edu ei saavuta. 101 takistust naiste karjääriredelil» on juttu uuringust, mis näitas, et kui mõneliikmelises töörühmas on üks mees, siis naised valivad ta automaatselt juhiks.
Kauple, enne kui ennast maha müüd! Kel plaan küsida suurt palka, peab tõestama, et on seda väärt: salongi NailSpa juhtiv Esti Ehatamm-Koppel soovitab näidata, et suudad ettevõttele luua varasemaga võrreldes rohkem lisaväärtust, Fontese partner ja karjäärinõustaja Piret Jamnes soovitab lisaks uurida, millist palka makstakse sama töö eest teistes ettevõtetes.
Õpi meestelt! Mehed on reeglina sirgjoonelisemad ja otsekohesemad, nõudes probleemide puhul kohe selgitust; mehed on enesekindlamad, ei võta ebaõnnestumisi südamesse, vaid tunnistavad oma vigu, võtavad õppust ja liiguvad edasi.
Toimetas Marina Lohk
- Üksikasjad
Tea Taruste
Masu käigus kaotasid kümned tuhanded ehitusvaldkonnas ametis olnud töö, ent nüüd, mil turg elavnemas, pole ettevõtjal sugugi lihtne sobivat ja lojaalset töötajat leida.
Moodulmajade ja ehitussoojakute ehitusega tegelev OÜ Harmet otsib põhiharidusega ehitustöölist Sauele. Kandidaadilt töökogemust ei oodatud, netopalka lubati 7500-10 000 krooni. Samuti otsis ettevõte 2-5aastase töökogemusega kõrgharidusega projektijuhti, palk alates 15 000 kroonist.
Harmet OÜ haldus- ja personalijuhi Ella Vuksi sõnul on ehitustöölise kohale saadetud 50 CVd, projektijuhi koha peale umbes 25. "Töötajad me leidsime, aga ega valida eriti ei olnud. Kuigi kirjutatakse, et töötuid on palju, siis töötegijaid ei ole," nentis Vuks. "Oli neid, kes ei tulnud kohale, mõni ei vastanud ei telefonile ega e-kirjale, ehkki oli ise CV saatnud," lisas ta ja arvas, et küllap oli tegemist lihtsalt töötukassa nõudega aktiivselt konkurssidel osaleda, et toetust saada, ja tegelikult kandidaadid tööd ei tahtnudki.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4819/rubr_artiklid_481901.html
- Üksikasjad
Kärjäärinõustaja Tiina Saar ütles palga juurde või tagasi küsimise teemat kommenteerides, et töötaja peaks oskama ennast tööandja kingadesse asetada, püüdma aru saada, millist väärtust ta loob ja kuis see raha ettevõttesse tagasi tuleb ning oma kuludest pole seejuures mõtet rääkida.
«See ei ole argument, et teised teenivad naaberettevõttes rohkem. Teiseks ei tohiks palgatõusu soovi kunagi põhjendada oma isiklike, eraeluliste kuludega, sest tööandja maksab ikkagi töö eest, mitte ei pea töötajat ülal,» selgitas Saar.
Ta lisas, et tegelikult võib nn sotsiaalse ettevõtluse vallast leida ka selliseid näiteid, kus tööandjad investeerivad töötajatesse pikka aega ja siis need inimesed alles hiljem hakkavad ettevõttele kasu tooma.
«Igal juhul tasuks minna avatud küsimusega, et kuidas oleks võimalik selles ettevõttes rohkem teenida. Lõppeks võib ju teha ka projektipõhiseid töid mõne teise ettevõtte heaks või tegeleda kõrvalt oma elustiiliettevõtlusega,» märkis karjäärinõustaja.
Tööandjale võib pakkuda ennast ka võtma lisavastutust juhul, kui see on võimalik ja mõistlik, või rääkida läbi lisasoodustuste osas. Siin tuleb mängu kogupalga mõiste.
Inimesed keskenduvad sageli vaid palganumbrile, jättes tähelepanuta kogu motivatsioonipaketi. Nii on juhtunud, et töökohta on vahetatud ka 500-kroonise palgatõusu pärast ja jäetud tähelepanuta eelmise tööandja pakutud 3000-kroonine lisasoodustuste pakett telefonist spordiklubikaartide ja tervisekontrollini välja.
«Üha rohkem mängib palgateemas rolli ka inimene ise, tema areng, võimed ja potentsiaalid. Ehkki paljudes ettevõtetes on palgatasemed paigas, on siiski alati mänguruumi isikuväärilise palgapakkumise tegemiseks, kui see väärib küünlaid ja palga küsijas nähakse oma alal väga head tegijat,» sõnas Saar.
Üheks võimaluseks vähemalt edumeelsete ettevõtete juures saada head palka on tema sõnul pühendumine ja lojaalsus oma karjäärile ehk siis otsus saada oma ala parimaks. «Viimased ajad on süvendanud eklektilist karjääri, nii et kolm aastat ühel alal, siis edasi teisele alale ning aastake eneseotsinguid. Lõpuks on inimesel raske öelda, kes ta erialaselt on ja mis on tema hind.»
Sirje Niitra
Lehekülg 1317 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee