Artiklid
- Üksikasjad
Kuidas koostada just selline CV, mis kõige paremini eesmärke täidab ning tulevase tööandja jaoks kõige olulisema info välja toob?
Kolm moodust, kuidas end potentsiaalsele tulevasele tööandjale tutvustada, on kronoloogiline, funktsionaalne ja kombineeritud CV. Eestis on levinumad kronoloogiline CV, funktsionaalset CVd kasutatakse väga vähe. Milline neist on kõige asjakohasem just sinu jaoks, oleneb aga olukorrast.
1. Kronoloogiline CV on üles ehitatud sündmustele ajalises järjekorras. Teenistuskäik on toodud töötamise kuupäevade järgi alates praegusest/viimatisest töökohast.
2. Funktsionaalne CV lähtub sellest, missugused on olnud sinu kohustused, ülesanded, roll; toob eeskätt välja võtmeoskused valdkondade lõikes.
3. Kombineeritud CV kasutab nii kronoloogilise kui ka funktsionaalse CV elemente. Kronoloogiline CV annab täpse ajalise ülevaate teenistuskäigust, samal ajal kui funktsionaalne annab üksikasjaliku ülevaate võtmeoskustest. Kombineeritud CV kajastab oskusi ja teenistuskäiku, kuid mitte nii sügavuti kui kumbki formaat eraldi.
Milline formaat sobib?
Eelista kronoloogilist formaati, kui
- sul on selgelt defineeritud karjäärieesmärgid;
- oled töötanud tuntud ettevõtetes;
- oled teinud karjääri oma erialal;
- sul on teatud valdkonnas või erialal laialdased kogemused ja pikk teenistuskäik;
- töökohtade vahepealsel ajal ei ole pikki tühikuid;
- sa ei ole vahetanud elukutset.
Kronoloogilist CVd ei ole hea kasutada, kui oled äsja kooli lõpetanud või soovid teha oma karjääris kannapöörde. Sel juhul võib ta pigem esile tuua nõrkused ja näidata, et sul pole piisavalt kogemusi antud valdkonnas.
Ehkki Eestis on tendents kasutada just kronoloogilise CV formaati, võib see kohati olla puuduseks. On töökonkursse, millele kandideerib kümneid või isegi sadu inimesi ja nii seisabki CVde lugeja silmitsi suure hulga CVdega, mis kõik kajastavad kuupäevi ja töökohti, kuid ei anna ülevaadet kandidaadi reaalsetest oskustest, teadmistest ja omadustest - seda, mis aitaksid sinul teistest eristuda ja silma paista.
Funktsionaalne CV keskendub eeskätt sinu võtmeoskustele. Seda tasub kasutada, kui
- alles sisened tööturule;
- soovid vahetada eriala või tegevusvaldkonda;
- kandideerid tööle, milleks sul ei piisa eelnevast töökogemusest;
- oled tihti töökohti vahetanud;
- oled olnud pikemalt töölt eemal või on töökohtade vahel pikemad pausid;
- oled töötanud väga pikalt ühes ja samas ettevõttes;
- oled töötanud paljudel väga erinevatel või ühetaolistel ametikohtadel;
- oled selle töökoha jaoks ülekvalifitseeritud, soovid madalamat positsiooni;
- soovid rõhutada saavutusi karjääri algusaegadest;
- kui muretsed oma vanuse pärast.
Siiski tasub meeles pidada, et Eesti tööandjad on harjunud pigem kronoloogilise CVga. Funktsionaalne CV paneb küll inimest mõtlema sellele, mida ta tõepoolest oskab ja ettevõttele pakub, kuid seejuures peaks kajastuma ka kronoloogiline osa. Seepärast olekski otstarbekas võtta aluseks ennekõike kombineeritud CV ja vajadusel üht või teist osa rõhutada.
Kasuta kombineeritud CVd, kui sinu eesmärk on esile tuua nii teadmisi, oskusi kui ka kronoloogilist teenistuskäiku. Kombineeritud formaat sobib eelkõige neile, kellel on juba töökogemusi kogunenud ning kes liiguvad karjääriredelil ülespoole.
Funktsionaalse ja kronoloogilise osa kombineerimine annab juurde paindlikkust, sul on vabadust koostada just selline CV, milles näitad, et mõistad pakutava töö ootusi ja suudad neid ka täita.
Kasuta kombineeritud CVd, kui
- oled töötanud tuntud ettevõtetes
- soovid rõhutada oma viimaseid töökohti
- sul on selgelt defineeritud karjäärieesmärgid
- kandideerid tööle, milleks sul ei ole eelnevat asjakohast töökogemust, kuid on väljapaistev karjäär teises valdkonnas
- sa pole olnud pikemalt töölt eemal ja töökohtade vahel ei ole pikemaid pause
- oled töötanud väga pikalt ühes ja samas ettevõttes
- oled töötanud paljudel ühetaolistel ametikohtadel eri ettevõtetes.
Praktilised näpunäited eri tüüpi CV-de koostamiseks leiab CV-online spetsialistide Ivika Borni ja Raimo Matvere raamatust „CV meistriklass“
Liivi Kedelauk
Äripäeva teabekirjastuse juht
- Üksikasjad
Küsimus: Töötaja tööülesandeks saab pikaajaliste rendilepingute sõlmimine klientidega (kolmanda osapoolega). Kas ma saan õigesti aru, et TLS-st tulevalt saab töötajaga sõlmida sellise töölepingu, kus töötaja hakkab töötasu saama vastavalt kliendiga sõlmitud rendilepingu alusel laekuvate summade laekumistele ja seda lubab teha TLS paragrahv 31 - kohaldatakse töösuhtes kokku lepitud tehingutelt makstava tasu maksmisele agenditasu maksmise sätteid (VÕS –d §679-682)? Kuidas aga tuleks käituda siis, kui töötaja töösuhe lõpeb/lõpetatakse varem kui saab otsa tööülesandena sõlmitud rendileping - kas on seaduslikku alust jätta töötajale tulevikus laekuvate rendimaksete osad välja maksmata?
Vastus: Põhimõtteliselt tõesti kohaldub sellisel juhul TLS par 31.
Töötaja ja tööandja peaksid kokku leppima sellise tasu arvutamise ja maksmise alused ehk millises summas või määras ja millisel ajavahemikul töötajale konkreetse tehingu sõlmimisse panustamise eest sellist tasu makstakse. Sätte eesmärgiks ei ole kindlasti töötajale kogu rendilepingu kehtivuse tähtaja jooksul igakuistelt rendimaksetelt tasu maksta.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
- Üksikasjad
Agne Narusk
Töö lendab siis, kui laud ja tool on mugavad ning tehnika töötab laitmatult.
Kümnendik töötajatest peab pärssivaks kaupluste lähedust töökohale, veidi rohkem on neid, kes arvavad, et hea vaade töökoha aknast muudab nende töö vähem tõhusamaks.
Tehnoloogiaettevõte HP viis koostöös CV-Online’iga läbi küsitluse, milles uuriti Eesti inimeste harjumusi tööl ning töökeskkonna mõju motivatsioonile. Muu hulgas sooviti teada, kuidas mõjutab erinevate toodete-teenuste kättesaadavus töökoha läheduses inimeste tööindu.
Ilma joogiveeta ei saa
Kõige tähtsamaks peeti töö tõhususe seisukohalt mugavat töölauda ja istet – nii arvas 92 protsenti vastanutest. Pea sama oluliseks peeti korralikult töötavat arvutit, head valgustust, toimivat kliimaseadet ning joogivee kättesaadavust, vahendas HP. Viimane oli uurijate arvates ka mõistetav, sest uuring viidi Eestis läbi juulikuise kuumalaine ajal. Vastanutest 63 protsenti arvas, et tööle tulek ja sealt minek annavad hea panuse nende töö tõhususse. 59 protsenti pidas motiveerivaks hommikust kohvipausi ning pea sama palju oli neid, kes suhtusid sel moel pärastlõunasesse kohvijoomisesse. Pooled vastajatest leidsid, et lõuna koos kolleegidega tõstab tööindu, ning 32 protsenti arvas sama lõuna-söögi kohta mittekolleegidega. Jõu- või spordisaali külastamist töö tõhususe huvides peab vajalikuks 55 protsenti, kuid 19 protsenti vastanutest märkis, et nad ei tee kunagi trenni.
Vastajad leidsid, et mõte ühest alkoholidringist pärast tööpäeva ei hoogusta töötegemist kuidagi. Ükskõik kas koos kolleegidega või ilma – vaid kümnendik vastajatest pidas seda kuidagi innustavaks. Pooled vastajatest teatasid, et nad ei suitseta tööl või ei suitseta üldse kunagi. Nii kolmandik küsitletutest pidas suitsupausi töö seisukohalt kasulikuks.
Juulis toimunud küsitlusele vastas 188 CV-Online’i andmebaasis olevat inimest, vastanute keskmine vanus oli ligi 40 aastat. Vastanutest 73 protsenti olid naised.
- Üksikasjad
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul tasub kaaluda töötuskindlustusmakse langetamist 2012. aastast, ametiühingud tahaksid aga makset vähendada juba järgmisel aastal, kirjutab Postimees.
Praegu läheb töötukassale iga inimese palgast 2,8 protsenti. Tööandja lisab omalt poolt 1,4 protsenti. Töötuskindlustusmaksed on nii suured, et isegi hoolimata Eestit painavast tööpuudusest on töötukassa eelarve ülejäägiga ehk reservid kasvavad iga aastaga. Samas saab neid reserve kasutada vaid töötutele hüvitise maksmiseks, ei millekski muuks.
Töötukassa nõukogu esimehe, sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul võib seetõttu juba aastat 2012 silmas pidades arutada võimalust vähendada töötuskindlustusmakseid. «Tööjõumaksude vähendamine aitab töökohti luua, esimesel võimalusel tuleb sellele mõelda,» lausus Pevkur.
Järgmisel aastal võiksid maksemäärad jääda tema arvates samaks, sest kriis pole veel läbi ja keegi ei tea, mis töötuse tasemega juhtuda võib.
Töötukassa nõukogus ametiühinguid esindav Harri Taliga aga arvas, et töötuskindlustusmakseid võiks vähendada juba järgmisel aastal.
Töötukassa nõukogus tööandjaid esindav Tarmo Kriis oli töötuskindlustusmakse vähendamise asjus kõige ettevaatlikum, sest tulevik on tema sõnul praegu veel ebakindel. «Laseme olukorral rahuneda, ärme esialgu puutu maksumäärasid,» leidis Kriis.
Toimetas Postimees.ee
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
•• Mida tähendab töölt lahkumine poolte kokkuleppel? Kas on õigus saada ka töötuskindlustushüvitist? Töölt saadava hüvitisega on vist nii, et osapooled võivad ise mingis summas kokku leppida? Mille poolest üldse erineb poolte kokkuleppel ja omal soovil lahkumine?
Tööleping lõpeb poolte kokkuleppel kokkulepitud ajal, see ei eelda etteteatamist ega muid protseduurireegleid. Seadus ei sätesta sellisele lepingu lõpetamisele isegi vorminõudeid, kuid soovitan kokkulepe kindlasti kirjalikult koostada. Ning tingimata kahes eksemplaris, üks töötajale, teine tööandjale. Eriti oluline on kirjalik vorm juhul, kui lepe sisaldab hüvitise maksmise kohustust. Seadus poolte kokkuleppel töölepingu lõppemisel hüvitist ette ei näe, kuid selles võidakse tõepoolest kokku leppida.
Omal soovil töölt lahkumine tähendab töölepingu korralist ülesütlemist, mille puhul nõuab seadus teatavate reeglite täitmist. Eelkõige peab töötaja esitama tööandjale 30 päeva ette ülesütlemisavalduse, see peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui poolte kokkuleppel lepingu lõpetamisel peab olema mõlemapoolne tahe – ühe soov ja teise nõusolek, siis töölepingu korraliseks ülesütlemiseks piisab töötaja tahtest, tööandja ei saa teda üle etteteatamise aja kinni pidada.
Ei poolte kokkuleppel töölepingu lõppemine ega korraline lepingu ülesütlemine ehk omal soovil töölt lahkumine ei anna praegu veel õigust töötuskindlustushüvitisele. Alles 1. jaanuarist 2013 lubab töötuskindlustuse seadus ka nendel alustel töölt lahkumisel hüvitist maksta.
•• Tööl on käsil suuremad ümberkorraldused, muutub minugi töö iseloom. Paraku oleksid uued tööülesanded mu tervisele kahjulikud, arst on seda tõendiga kinnitanud. Kui esitan tõendi tööandjale, kas võin siis nõuda uue töölepingu allkirjastamise asemel koondamist? Või on siin ainus võimalus töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel?
Töötaja ise oma koondamist nõuda ei saa, kuid kui töötaja keeldub oma töölepingu tingimuste muutmisest, sh teisele tööle üleviimisest, olgu selle põhjuseks kehv tervis või midagi muud, ja tööandjal ei ole senist tööd anda, tekib tal paratamatult koondamise olukord. Töölepinguseaduse § 91 järgi võib tööandja siis töölepingu erakorraliselt üles öelda, kuid võimaluse korral peab ta pakkuma teist tööd ja korraldama täiendusõpet.
Kokkuleppel võib töölepingu igal ajal lõpetada, kuid sel juhul ei ole töötajal õigust töötuskindlustuse seaduses ettenähtud hüvitistele. Ka tööandjal ei ole seadusest tulenevat kohustust hüvitist, (v.a kasutamata puhkuse hüvitis) maksta, kuid pooled võivad hüvitise maksmises siiski kokku leppida (vt esimest küsimust-vastust).
•• Kas lapsehoolduspuhkus läheb tööstaaži hulka? Ja kui lapsepuhkuselt naastes koondatakse, kas siis võetakse töötuskindlustus-hüvitise maksmisel aluseks lapsepuhkusel oldud aeg ja inimene saab miinimumhüvitise?
Lapsehoolduspuhkusel võib ema või isa olla kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, töösuhe jääb selleks ajaks kestma, st puhkuse aeg arvatakse tööstaaži hulka selle tööandja juures. Teine staažiliik on töötuskindlustusstaaž. See on periood, mil kindlustatu sai töölepingu alusel töötamise, avalikus teenistuses olemise või võla-õigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest tasu, kui nendelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse (vt töötuskindlustuse seaduse § 7).
Et lapsehoolduspuhkuse ajal sellist tasu ei olnud, võetakse töötuskindlustushüvitise määramisel arvesse puhkuse eelne seis. Kui töötajal on vajalik kindlustusstaaž, siis arvutatakse hüvitis toonase töötasu alusel. Põhjalikuma selgituse saab sel teemal kindlasti töötukassast.
Lehekülg 1321 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee