Üksikasjad

Avaldatud: 01 mai 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab infot palgaarvestuse kohta.

Küsimus

Palun öelge, kas tööandjal on õigus keelduda töötajale väljastamast kirjalikult andmeid tema suhtes tehtud palgaarvestuse kohta? Raamatupidamine keeldub andmeid esitamast.

Vastus

Töölepingu seaduse (paragrahv 28 lõige 2 punkt 12) alusel on töötajal õigus nõuda teatist, mis sisaldab andmeid talle arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

Sama inimene esitas inspektsioonile ka teise küsimuse, mis puudutas katseaja rakendamist.

Lisaküsimus

Lisaks on mul küsimus ka katseaja kohta. Töötan tööandja juures teist aastat, nüüd pakkus tööandja teist tööd ning soovib rakendada uuesti katseaega. Kas tööandjal on õigus uuesti kasutada katseaega?

Vastus

Katseajal on tööandjal võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel.

Katseajaks on esimesed 4 kuud alates töötaja tööle asumise päevast. Töölepinguga võivad pooled kirjalikult kokku leppida, et katseaega ei kohaldata või kohaldatakse lühemat katseaega.

Sama tööandja juures teisel ametikohal töötamise korral ei ole tööandjal õigus teistkordselt katseaega kohaldada.

Toimetas: Siiri Erala

Üksikasjad

Avaldatud: 27 april 2011

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Anneli Ammas

Tuhandete töötute suhtlemine töötukassaga muutub järgmisest kuust osaliselt internetipõhiseks ja jõustuvad seadusemuudatused soodustavad ka lühiajalist töötamist. Samas karmistuvad nõuded loidudele tööotsijatele ja pankrotistunud ettevõtete töötajaile hüvitiste määramisel.

1. maist tekib eelkõige uutel töötutel, kes otsivad aktiivselt tööd ja suudavad arvutikeskkonnas suhelda, võimalus anda tööotsingute tulemustest töötuse esimestel kuudel konsultandile teada iseteenindusportaali kaudu.

«See muudatus puudutab umbes 5000 töötut ehk umbes kümnendikku tööotsijaist, kes on kas äsja töö kaotanud või osalevad tööturuteenustel,» ütles töötukassa juhatuse liige Pille Liimal. «Äsja töö kaotanud inimene saab pärast pikemat silmast silma vestlust konsultandiga võimaluse kolme kuu jooksul suhelda töötukassaga iseteenindusportaali kaudu, kuhu saab sisse logida ID-kaardiga.»

Sama portaali saavad kokkuleppel konsultandiga kasutada ka teised tööotsijad, kui nad osalevad koolitusel, praktikal või teistes töölesaamiseks vajalikes teenustes.

Et innustada töötuid ka lühiajalisi tööpakkumisi vastu võtma, kaob 1. maist nädalapikkune ooteaeg töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saamiseks, kui inimene on lühiajalise töö lõppedes uuesti töötuks jäänud.
«Seda juhul, kui ta jääb korduvalt töötuks aasta jooksul ning töötushüvitise või töötutoetuse saamise päevadest on osa kasutamata,» selgitas Liimal. «Praegu hakkab ta vahepealse töötamise järel uuesti hüvitist või toetust saama nädal aega pärast töötuna arvele võtmist.»

Karmimaks muutub töötukassa töötute suhtes, kes jätavad vähemalt kord kuus kokkulepitud kohtumisele konsultandiga tulemata ega soostu ka pakutud võimalustega tööle asuda, osaleda tööpraktikail või -harjutustel. Uue korra järgi jääb töötu, kes on aasta jooksul kaks korda järjest töötuna arvelt maha võetud, kuna ta on korduvalt nõudeid rikkunud, kolmeks kuuks ilma õigusest end taas töötuna arvele võtta. Töötuid, keda see puudutab, võib töötukassa andmetel olla umbes 700.

«Pigem on need töötud, kes töötuhüvitist või toetust ei saa ehk siis muudatusega nad otseselt rahast ilma ei jää, kuid kaotavad kolmeks kuuks võimaluse saada töötukassast töölesaamist toetavaid teenuseid ning ka ravikindlustuse,» ütles Liimal.

Senise korra alusel võib ka korduvalt töötukassa nõudeid eiranu kas või järgmisel päeval pärast töötustaatuse katkemist end uuesti arvele võtta. Uus kord ei kehti tagasiulatuvalt, vaid arvestama hakatakse 1. maist alates juhtuvaid rikkumisi.

Uue korra järgi saab töötukassa pitsitada ka skeemitavaid pankrotistunud ettevõtteid. Umbes viie protsendi makseraskustesse sattunud ettevõtete puhul on töötukassal olnud seni põhjust kahtlustada, et lähisugulastega on sõlmitud eriti soodsaid palgaleppeid, mille eesmärk on taotleda töötukassalt võimalikult suur hüvitis.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2011

• Eesti Töötukassa
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Mis muutub tööotsijate jaoks 1. maist?

1. maist on uutel tööotsijatel ja tööturuteenustel osalejatel võimalik töötukassaga suhelda ja oma tööotsingutest teada anda iseteenindusportaali (http://iseteenindus.tootukassa.ee/#) kaudu.

Sõltumata töötukassaga suhtlemise viisist on kõik töötud kohustatud aktiivselt tööd otsima, osalema töölesaamiseks vajalikes tööturuteenustes ja olema valmis tööle asuma. Korduvalt ja mõjuva põhjuseta aktiivsusnõuete rikkujad kaotavad edaspidi kolmeks kuuks õiguse uuesti töötuna arvele tulla.

1. maist jõustuvad seadusemuudatused lubavad töötukassal äsja töö kaotanud inimesega kokku leppida, et tööotsingute esimesel kolmel kuul suhtleb ta oma konsultandiga iseteenindusportaali (ITP) kaudu või telefoni teel. Kolme kuud hakatakse lugema individuaalse tööotsimiskava koostamisest, mis reeglina toimub töötu teisel silmast-silma kohtumisel oma konsultandiga.

Isiklikult vastuvõtule tulemise asemel võivad töötukassaga ITP kaudu või telefoni teel ühendust pidada uued töötud, kel töötukassa hinnangul on võimalus leida kiiresti töö ja kellele piisab töö leidmiseks tööpakkumiste vahendamisest. Samuti töötud, kes ei saa tulla vastuvõtule, kuna nad on koolitusel või tööpraktikal või osalevad muus töölesaamiseks vajalikus teenuses.

ITP kasutamine eeldab lisaks, et töötu oskab kasutada arvutit, internetti ja ID-kaarti ning valdab selleks piisavalt eesti keelt. Kui töötul on lubatud oma konsultandiga suhelda ITP kaudu, avaneb talle ITPsse sisenemisel tööotsingupäevik, mida ta peab täitma ja kokkulepitud ajal oma konsultandile saatma.

1. maist kaob 7-päevane ooteperiood töötushüvitise saamiseks juhul, kui inimene jääb 12. kuu jooksul uuesti töötuks ja tal on õigus töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse maksmise jätkamisele. Kui praegu arvestatakse taotlejale alati hüvitist 8. päevast avalduse esitamisest, siis nüüd hakatakse vahepeal töötanud hüvitise taotlejale hüvitist arvestama avalduse esitamise päevast – eeldusel, et ta on end selleks ajaks ka töötuna arvele võtnud. Muudatuse eesmärgiks on soodustada ka lühiajalise töö vastuvõtmist.

1. mai seadusemuudatused karmistavad reegleid nende töötute suhtes, kes ei otsi tööd, jätavad mõjuva põhjuseta töötukassasse vastuvõtule tulemata, keelduvad korduvalt sobivast tööst või osalemast tööturuteenustes.

Enam ei võeta enne 90 päeva möödumist viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest uuesti töötuna arvele inimest, kelle töötuna arvelolek lõppes viimase 12 kuu jooksul kaks korda järjest ühel järgmistest põhjustest:

- ei tulnud mõjuva põhjuseta vastuvõtule vähemalt kord 30 päeva jooksul
- ei tulnud kolmandat korda mõjuva põhjuseta vastuvõtule
- keeldus individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest
- keeldus kolmandat korda mõjuva põhjuseta individuaalse tööotsimiskava täitmisest
- keeldus kolmandat korda mõjuva põhjuseta sobivast tööst.

Arvesse lähevad need rikkumiste tõttu töötuna arveloleku lõpetamise juhtumid, mis leiavad aset pärast seaduse jõustumist ehk 2011. aasta 1. maid. Muudatuse eesmärgiks on õiguste ja kohustuste parem tasakaal – töötul on õigus töötukassa abile, kui ta otsib tööd ja on valmis tööle asuma.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 april 2011

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kaire Talviste

Töötu pelgab konsul­tandi küsimusi ja ootab rohkem teavet oma võimaluste kohta.

Töötuks olemise aega võib oma elus tagantjärele hinnata kui uue ja ehk isegi võimalusterohkema lehekülje pööramist. Ometi pole see staatus, mida keegi endale sooviks: ühtäkki on inimene um­mikus enesehinnanguga, teisalt uue olukorraga, mille käitumisreegleid ta ei tea.

Suheldes väitsid paljud pikaajalised töötud, et nad ei teadnud oma õigusi, võimalusi ja variante edasiseks tegutsemiseks. Kõlama jäi etteheide, et kui ise töötukassast koolitust, nõustamist, karjääriplaani tegemist jms küsida ei oska, siis ei paku ka konsultant omal algatusel midagi. Kurdeti, et mõne ametniku juures satub töötu justkui ülekuulamisele: esitage loetelu kohtadest, kuhu olete kandideerinud, ja põhjustest, miks need kohad pole sobinud.

Töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste selgitab, kuidas asi käib.

•• Milleks peaks töötu valmis olema, kui ta teie poole pöördub?

Töötuna arvelevõtmine annab õiguse näiteks töötuskindlustushüvitisele ja ravikindlustusele. Vajaduse korral avab see võimalusi karjäärinõustamiseks, tööklubis või koolitusel osalemiseks. Samal ajal kohustab see töötut ka ise aktiivselt tööd otsima. Levinud on arvamus, et töötukassas peab toetuste ja ravikindlustuse saamiseks käima vaid nägu näitamas, seepärast võib tulla ootamatu üllatusena, kui konsultant varasema tööelu vastu huvi tunneb või töö otsimise kohta sisulisi küsimusi esitab. Praegu tuleb siiski arvestada sellega, et teid töötuna arvele võttev konsultant küsib varasema tööalase tausta ja oskuste kohta. Eelnevat teadmata on peaaegu võimatu tööpakkumisi vahendada ja vajaduse korral kandideerimist toetavat abi pakkuda.

Töö leidmist toetavat abi, nt koolitust, praktikat, psühholoogilist nõustamist, tugiisikuga töötamist või muud ei paku konsultant tõesti kõigile. Tema ülesanne on aru saada, kas tööotsija suudab iseseisvalt töö leida või vajab selleks mõnda toetavat teenust. Tasub läbi mõelda, millist tööd soovite leida ja mis on selle leidmise eeldused. Selge ettekujutuse puudumist ei peaks varjama, sest vaid siis saavad nii konsultant kui ka karjäärinõustaja teid aidata.

Et töö leidmise üks olulisemaid eeldusi on selle aktiivne otsimine, ootab konsultant töötult jõukohaseid pingutusi. Näiteks võib konsultant teiega kokku leppida, et osalete tööotsingu töötoas, karjäärinõustamisel või kandideerite konkreetsele töökohale. Selleks et aru saada, mis takistab töö leidmist, kas ja mis abi on vaja pakkuda, võib konsultant tõesti küsida senise kandideerimise kohta. Seda ei maksa karta ega rünnakuna võtta.

•• Mitu töötut ütlesid, et töötukassa on koht, kus peab käima oma nägu näitamas nagu kriminaal. Kulutad oma niigi nappi sissetulekut sõidu peale, mis mõnel puhul päädib vaid uue kokkusaamisaja kirjapanekuga. On see nii?

Kohustus töötukassas isiklikult kohal käia tuleneb tööturuteenuste ja -toetuste seadusest ning sel on selge eesmärk ja sisu. Töötukassas pole võimalik ega vajalik lihtsalt nägu näitamas käia. Töötukassasse pöördumise eesmärk on konsultandiga arutada, kuidas otsingud on läinud, ning vajaduse korral leppida kokku edasine tegevus. Isiklikku pöördumist on vaja, et vältida ka selliseid kahetsusväärseid juhtumeid, kus inimene pole mõistnud töötuna arvel oleku tingimusi ja töötab mitteametlikult mõnes naaberriigis või ka Eestis. Selliseid eksimusi pole massiliselt, aga kui need ilmnevad, võivad need kliendile kaasa tuua rahalisi nõudeid. On oluline, et töötukassa konsultandid avastaksid sellised eksimused võimalikult ruttu.

•• Milline on töötukassa konsultandi roll töötute nõustamisel? Millised ootused on liiast?

Töötukassa konsultant annab teavet vabadest töökohtadest, motiveerib klienti neile kandideerima, nõustab tööotsingutel ja korraldab vajaduse korral täiendavat abi (praktikat, vabatahtlikuna töötamist, koolitust, võla- või psühholoogilist nõustamist jne). Seejuures lähtub ta põhimõttest, et takistused ja abivajadus selguvad ainult töö otsimise käigus, ning hoolitseb selle eest, et nõustamine toetaks maksimaalselt kliendi aktiivsust ja iseseisvust.

Kui tööotsingud pole hoolimata pingutustest edukad, on konsultandi ülesanne saada aru, mis takistab töö leidmist, ja otsida koos kliendiga lahendusi. Inimeste ootused ja vajadused on erinevad. Enamiku puhul pole põhjendatud see, et konsultant teeks nende eest CV ja motivatsioonikirja ning saadaks selle tööandjale. See oleks tarbetu ettehooldus. Samal ajal on olukordi, kus tööle saamine nõuab ulatuslikumat konsultandi toetust ja juhtumikorraldust, sh se­da, et konsultant võtab kliendi eest tööandjaga ühendust ja ai­tab kliendil tööandjaga suhelda.

•• Kas vastab tõele, et osaleda saab vaid eelneva tööga seotud koolitustel taseme tõstmiseks, mitte enda täiendamiseks muus huvipakkuvas valdkonnas?

Töötukassa lähtub koolituste pakkumisel eesmärgist aidata ini­me­ne kiiresti tööle. Pakume koolitust juhul, kui see on seotud töö otsimise ja tööle saamise võimalustega. Kui koolitus pole töösooviga seotud ja on pigem huvikoolitus, ei saa sellel töötukassa rahastusel osaleda. Sellisel koolitusel osalemiseks tasub vaadata haridus- ja teadusministeeriumi pakutavaid tasuta võimalusi, mille leiab veebiaadressilt www.rajaleidja.ee