Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
•• Tööandjal pole enam tööd anda ja nii käsib ta ületundide arvel sel ajal vabu päevi võtta. Need aga, kel ületunde pole, peavad vaba päeva hiljem järele tegema. Kas nii ütleb ka seadus?
Sellist seadusesätet ei ole. Ületunnitöö hüvitatakse tõesti eelkõige vaba aja andmisega, kuid antud juhul on tegemist siiski teise asjaga. Tööandja seadusejärgne kohustus on kindlustada töötaja kokkulepitud tööga (töölepinguseaduse § 28 lg 2 p 1). TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd või ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut. Keskmist töötasu ei maksta juhul, kui töö jääb andmata töötaja enda süül.
Töötaja peaks kõnealuses olukorras ise aktiivne olema ja tööd nõudma, ta peab vaidluse korral suutma tõendada, et ta oli tööks valmis. Kui mõne ülemuse suulise ütluse alusel koju jääda, on seda valmisolekut raske tõendada. Mingist vaba päeva järele tegemisest ei saa juttugi olla, kui töötaja on tööd nõudnud ja ta ei ole süüdi töö andmata jätmises (tööseisakus).
Üks „aga” selle küsimuse puhul siiski on. Nimelt pole teada, kuidas arvestatakse küsija tööaega. Summeeritud arvestuse puhul võib tööajakava olla koostatud nii, et mõnel päeval ja nädalal on rohkem töötunde, teisel vähem või üldse mitte. Sel juhul ei ole tegemist tööandja kohustuse rikkumisega ega ka vaba aja hilisema tasatöötamisega.
•• Töötaja on tööle võetud osalise tööajaga, ta teeb tööd 20 tundi nädalas. Põhipalk on 2175 krooni kuus, see on ajatöö eest. Meie ametikohad ning töötasumäärad kinnitab vald. Antud ametikohal on ette nähtud 0,5 kohta ja töötasu 2175 krooni kuus. Töötaja aga pöördus töövaidluskomisjoni. Ta väidab, et osa palka on tal saamata. Võtsin kuu töötasu arvestamisel aluseks täistööajaga normtunnid koefitsiendiga 0,5. Töötaja aga väidab, et 2175 krooni on 80 töötunni eest. Kui kalendrikuus on rohkem töötunde, siis peab talle maksma iga ületatud tunni eest 27 krooni juurde. On see õige?
Kui tegemist on kuupalgalise töötajaga, siis ei maksta töötasu kuu töötundide järgi. Makstakse ikka sedasama kuutöötasu, milles on kokku lepitud, küsimuse järgi siis 2175 krooni kuus, olenemata töötundide arvust kuus. Olnuks töölepingus kirjas tunnitasu, mis peab olema vähemalt 27 krooni, siis tuleb poole kohaga töötamise korral maksta poolte kalendrijärgsete töötundide eest. Kui näiteks novembris on 22 tööpäeva, siis töötunde on 176 ja poole koha puhul 88. Mõnes kuus võib töötunde olla vähem, mõnes rohkem, selle järgi võib ka tunnitasu alusel makstav palk kuude lõikes veidi erineda, kuid aasta jooksul teeb see ikka enam-vähem 2175-kroonise kuutöötasu välja.
•• Töötan koolis õpetajana 1975. aasta oktoobrist. Seni on mulle puhkust arvestatud 1. oktoobrist 30. septembrini kestva tööaasta eest. Põhipuhkus on 56 päeva, ka mullu puhkasin sama palju. Seega on perioodi 1.10.2008-31.09. 2009 puhkus välja võetud. 1.10. 2009 -31.12.2009 eest väljateenitud puhkust ma kasutanud ei ole. Et puhkuse arvestamine läks tööaastalt üle kalendriaastale, arvutasin, et mul on eelmise aasta kolme kuu eest kasutamata 14 päeva. Nii peaks 2010. aasta puhkus olema 56 + 14 = 70 päeva. Kuid kool ja sealne personaliosakond tegid oma arvutused teisiti. Selle järgi oli minu 2010. aasta suvepuhkus pikk hoopis 52 päeva ehk siis ettenähtust isegi vähem. Selgituseks toodi varasem kooliaasta põhine arvestus (1.09– 31.08) ning öeldi ka, et kuna asusin omal ajal tööle alles oktoobris, olen 1975. aastast septembri jagu puhkust n-ö võlgu võtnud.
Küsija on tõepoolest aastate viisi saanud septembrikuu eest puhkust avansina, sest see on puhkuse ajaks olnud välja teenimata. Nüüd nähtavasti tööandja enam puhkust nii anda ei taha ja võimaldab seda ainult väljatöötatud aja eest. TLS § 68 lg 1 kohaselt antaksegi puhkust töötatud aja eest. Arvestuse lihtsustamiseks on tänavusest aastast alates võimalik ka kogu kalendriaasta eest puhkust saada, kuid tavaliselt jäävad selle sisse ka kuud, mis ei ole veel välja töötatud, st osa kalendriaasta puhkusest laenuna. Ja nagu iga laenu andmine või võtmine, eeldab ka see poolte kokkulepet.
Küsija kool on nõustunud laenu andmisega ainult kuni 1. septembrini ja andnud puhkust 14 kalendripäeva eelmisel aastal teenitud kolme kuu ja selle aasta kaheksa kuu eest. Järgmisel aastal saab küsija juba 56 kalendripäeva selle aasta nelja kuu ja tuleva aasta kaheksa kuu eest. Sellise arvestuse puhul on aga väga oluline jälgida, et igal aastal oleks eelmise aasta puhkuseosa hiljemalt 31. detsembriks kasutatud, sest muidu see aegub.
Kui küsijale oleks antud tänavu suvel puhkust 70 kalendripäeva ja tema tööleping oleks mis tahes põhjusel lõppenud näiteks 10. septembril, siis olnuks tööandjal ilma tema nõusolekuta õigus töötasust kinni pidada ette saadud nelja kuu puhkusetasu ja vaevalt see kellelegi meeldiks.
- Üksikasjad
Küsimus: Kas aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannete täitmise lepingu alusel töötava juhataja puhkusepäevad ka aeguvad? Lepingus on kirjas, et on õigus saada 35 päeva põhipuhkust.
Vastus: Kuna seadus juhatuse liikme puhkust ei reguleeri, siis kehtib sellise tingliku puhkuseõiguse osas just ja ainult see, mis on kirjas juhatuse liikmega sõlmitud lepingus.
Kui lepingus on ette nähtud, et juhatuse liikmel on ainult õigus saada aastas teatud arv päevi puhkust, siis see ei tähenda, et need päevad summeeruks järgmiste aastate puhkusega, kui juhatuse liige neid konkreetsel aastal ei kasuta. Seega meie hinnangul on küsimus mitte niivõrd nende aegumisest, vaid üldse järgmisse aastasse ülekandumisest, kui selles osas kokku lepitud ei ole.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN.
Lemmi Kann
- Üksikasjad
Tööandjate keskliidu volikogu leidis tänasel kohtumisel, et miinimumpalga tõusust saab hakata rääkima alles siis, kui majandus on 4 kvartalit järjest kasvanud.
Tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu juhid otsustasid esmaspäeval, et riiklikul tasemel miinimumpalk küll järgmisel aastal ei tõuse, kuid püütakse leppida kokku alampalkade tõusus teatud sektorites.
Nüüdseks on aga selgunud, et kumbki keskliit siiski sellist lähenemist ei toeta. Ametiühingute keskliit teatas eile, et peab jätkuvalt vajalikuks tõsta kogu erasektori miinimumpalka.
Ka täna kogunenud tööandjate keskliidu volikogu ei toetanud sektoripõhist alampalkade tõstmist. Erinevalt ametiühingutest asusid tööandjad aga seisukohale, et miinimumpalka ei saa veel üldse tõsta.
«Hinnati, et majandus peaks natuke pikemalt kosuma enne, kui saab hakata rääkima palkade regulatiivsest tõstmisest,» ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. Seega oleks tööandjate hinnangul ennatlik tõsta alampalka juba järgmise aasta alguses. Kriis ei välistanud aga miinimumpalga tõstmist tuleva aasta keskel, kui nähtub, et majandus stabiilselt kosub.
Tööandjate keskliidu volikogu arutas täna ka tervishoiukulude rahastamist. Volikogu asus seisukohale, et tuleks kaaluda ravikindlustusmaksu tasujate ringi laiendamist, näiteks ka pensionide maksustamist ravikindlustusmaksuga. Kriisi sõnul võimaldaks selline laiendamine ravikindlustusmaksu määra alandada praeguselt 13 protsendilt näiteks 10 protsendile. Volikogul otsustati, et tööandjate keskliit asub välja töötama täpsemaid ettepanekud tervishoiukulude rahastamise osas.
Allikas: Postimees
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Mida teha kui tööandja venitab töö- ja puhkusetasu maksmisega ning kuidas arvestatakse puhkusetasu ja haigusraha?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Kiiver:
Kui tööandja töötasu ja puhkusetasu maksmisega viivitab on töötajal õigus nõuda viivist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel hetkel on viivise suuruseks kokku 8% aastas.
Samuti saab töötaja erakorraliselt töölepingu üles öelda kui selleks on mõjuv põhjus, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (töölepingu seaduse § 91). Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:
1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;
2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
Puhkusetasu ja tööandja poolt makstav haigushüvitis arvestatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009.a määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord." Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel (nt puhkus, haigus). Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu puhkuse kalendripäevade arvuga.
Tööandja maksab haigushüvitist haigestumise või vigastuse 4. - 8. kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Keskmine töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2009.a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" § 4 lõigete 2 ja 3 alusel ehk sarnaselt puhkusetasu arvutamisega. Haigushüvitis arvutatakse kalendripäevades seetõttu, et haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse tõttu kalendripäevade alusel ja haigushüvitist makstakse kalendripäevade eest. Erinevalt puhkusetasu arvutamisest ei jäeta haigushüvitise arvutamisel arvestusest välja riigipühi ega rahvuspüha.
Haigekassa poolt makstavate haigushüvitiste kohta saab infot Haigekassast (infotelefon 16 363).
- Üksikasjad
Firmades tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle järelevalvet teostades kohtame ikka ja jälle olukordi, kus ettevõte ei ole töökeskkonna ohutumaks muutmise protsessi kaasanud töötajaid, kirjutab Lääne inspektsiooni tööinspektor Erich Uusallik.
Esineb juhtumeid, kus töökeskkonnaspetsialist on määramata, töökeskkonnavolinik valimata või üle 50 töötajaga firmas töökeskkonnanõukogu moodustamata.
Tuletame siis veelkord meelde mõningaid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid töökeskkonna struktuuride moodustamiseks firmas.
Töökeskkonna ohutumaks muutmisel osalevad töötajad endi hulgast valitud töökeskkonnavoliniku kaudu, kes on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Töökeskkonnavolinik valitakse ettevõttes, selle allüksuses või vahetuses, kus töötab vähemalt 10 töötajat, neljaks aastaks. Tema kohustus on jälgida, et töökeskkonnas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks.
Tööandja esindajana tegeleb töökeskkonna küsimustega töökeskkonnaspetsialist, kes määratakse töötajate hulgast või võetakse tööle väljastpoolt ettevõtet. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töökeskkonda, seega olema saanud töökeskkonnaalast koolitust. Tema põhikohustus on ohutu töökeskkonna loomine ja töötajate töövõime säilitamine. Väikefirmades, kus tööandja ei pea vajalikuks võtta tööle töökeskkonnaspetsialisti, täidab ta töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid ise.
Seadus nõuab töökeskkonnanõukogu moodustamist neis ettevõtetes, kus töötab vähemalt 50 töötajat. Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Nõukogus on võrdsel arvul tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid, kusjuures liikmeid on vähemalt neli ja alati paarisarv.
Oluline on tööandja ja töötajate koostööpõhimõte ohutute ja tervislike töötingimuste loomisel ja säilitamisel. Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnanõukogu tegevus teenib just nimelt seda eesmärki.
Firmadele, kus on töökeskkonnanõukogu, tuletaksin meelde töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevat nõuet teavitada kirjalikult kohalikku tööinspektorit hiljemalt 1. detsembriks töökeskkonnanõukogu viimase 12 kuu tegevusest. Paljud nõukogu aruanded on väga pealiskaudsed ja üldsõnalised. Nende lugemisel jääb mulje, et selles firmas ei ole nõukogu reaalselt tööd teinudki ega töökeskkonna parendamises osalenud.
Veel on veidi aega tagasi vaadata möödunud tegevusaastale, meenutada esilekerkinud probleeme töötervishoiu ja tööohutuse vallas, analüüsida tööplaane ning seada sihte uueks tööaastaks, muutmaks firma töömaastiku inimsõbralikumaks.
Tööinspektsioon jääb ootama õigeaegselt esitatud töökeskkonnanõukogu tööaruandeid, mis oleksid sisukad, edasiviivad ning peegeldaksid tööandja ja töötajate ühist tahet muuta oma töökeskkond paremaks ja ohutumaks.
Tahaks veel juhtida tähelepanu ohukohtadele ettevõtetes, kus töötatakse arvutiga. Üsna tavaline on arusaam, et arvutiga töötamine ei põhjusta probleeme ja ei vaja seega mingeid tööohutusalaseid korralduslikke toiminguid. Nii see tegelikult ei ole. Arvutiga töötav inimene peab suutma vastu võtta ja töödelda väga palju informatsiooni. Arvutiga töötamine hoiab seetõttu organismi ja kesknärvisüsteemi oluliselt suurema pinge all kui mõni teine töö. Kuna töötaja istub sageli terve tööpäeva ühes asendis arvutiekraani ees, tekivad õlavöötme, selja- ja kätelihaste ülepinged ning valud. Töötamine võib põhjustada silmade väsimist ja torkimistunnet silmades, üleväsimust, unehäireid ning pea- ja otsmikupiirkonna valu all. Kõik need faktorid kokku mõjuvad negatiivselt töötaja organismi üldseisundile ning tema töövõime langeb.
Tööandjad peaksid võimaldama töötajatel teha töös vaheaegasid kestvusega 10-15 minutit. Niisugune väike vaheaeg on vajalik töövõime taastamiseks.
Ka arvutiga töötamiseks peab tööandja koostama tööohutusjuhendi, mille abil ta teavitab töötajat ohtudest arvutiga töötamisel ja selgitab võimalusi tema tervise säilitamiseks.
Soovime kõigile head ettevõttesisest koostöötahet ja turvalist töökeskkonda!
Lehekülg 1307 / 1653