Üksikasjad

Avaldatud: 08 detsember 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

Aastalõpp ei ole enam kaugel ja võib kihla vedada, kas Talvetaat kaunistab jõuluajal metsas kuuski härmatise või pärlisuuruste vihmapiiskadega.

Kuid tööandjatel tuleb õige varsti tutvustada oma ettevõtte personalile detsembrikuuks kinnitatud tööajakava.

Töölepingu seaduse kohaselt lühendab tööandja uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra. Kuigi tekstist on kadunud sõna “vahetult”, on seadusandja jätkuvalt silmas pidanud riigipühale vahetult eelneva tööpäeva lühendamist.

Vahel küsitakse, et kas tööpäeva võib lühendada ka vahetuse algusest. Keelatud see ei ole, aga seadusandja mõtte kohaselt peaks tavapärane tööpäev ikkagi varem lõppema, et töötaja saaks hakata pühadeks valmistuma.

Sellest tulenevalt on 2010. aasta detsembris kolm normtundide arvu täistööajaga ehk arvestuslikult 40 tundi nädalas töötavatele töötajatele:
- kui töötatakse esmaspäevast reedeni ja 8 tundi päevas, on töötunde 170, sest 22 kalendaarset tööpäeva x 8 tundi = 176 tundi – 2 x 3 tundi, mille võrra tööpäeva pikkust lühendatakse jõululaupäevale ja uusaastale vahetult eelneval tööpäeval.

Kui töötatakse graafiku alusel ja töötaja ei ole tööl ei jõululaupäevale ega uusaastale vahetult eelneval tööpäeval, siis tema kuu tööajanorm ei lühene ja see on 176 tundi.

Kui tööl ollakse graafiku alusel ainult ühel pühale vahetult eelneval tööpäeval, siis lüheneb selle töötaja tööajanorm ainult 3 tunni võrra, olles seega 173 tundi.

Samas on terve rida töövaldkondi, kus seoses elanikkonna teenindamisega tööpäeva pühade eel reaalselt ei lühendata – keegi ei kärbi lühemaks haiglatöötaja, tuletõrjuja, tanklaoperaatori või politseiniku 12- või 24-tunnist töövahetust ning ega kaupmeeski pane kauplust varem kinni ajal, kui töölt juba vabanenud inimesed usinalt poodlevad.

Sel juhul on töökorralduse reeglid selleks ettevõttesiseseks dokumendiks, kus töötaja leiab vastuse küsimusele, kuidas neid lühendamata jäänud töövahetuse tunde talle korvatakse. Enamlevinud tava kohaselt vähendatakse selle võrra arvestusperioodi töötundide arvu ja käsitletakse neid tunde kokkuleppeliste ületundidena. Otse seadusest tulenevalt hüvitatakse ületunnid vaba aja andmisega, kui pooled ei ole kokku leppinud selle rahalises hüvitamises 1,5-kordse tasu maksmisega. Võimalik on ka, et detsembrikuu tööajakava koostades planeerib tööandja töötajale hoopis mõne teise tööpäeva lühemana ja ületunde ei tekigi.

Tuleb arvestada, et kuna ületunde tehakse poolte kokkuleppel, on töötajal ka oma sõna sekka öelda, kas ta nõustub ilma töövahetuse lühendamiseta riigipühale eelneval päeval tööd vihtuma.

Tööandja peab summeeritud tööajaga töötajatele kuu töövahetuste ajakava teatavaks tegema tema poolt kehtestatud korras. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel võib tekkida vajadus tööajakava kuu kestel muuta ja töötajat puhkepäeval hoopis tööle kutsuda. Sel juhul peab tööandja mõistlikult arvestama ka töötaja eraeluliste huvidega, mis võib aastalõpusündmuste tulvas üsna keerukaks osutuda.

Mõnes firmas lühendatakse kõigi riigipühade eel töötajate tööpäeva pikkust mitme tunni võrra kas tööandja ühepoolse otsuse või kollektiivlepingu alusel. Kuid töötaja töötasu ei tohi selle tõttu väheneda.

Neenu Pavel
Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist

Üksikasjad

Avaldatud: 07 detsember 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Aasta pärast lubab seadus töötajale pensionisammast ehitada liigset maksu kartmata.

2012. aasta jaanuarist saavad tööandjad teha sissemakseid oma töötaja pensioni III sambasse ilma, et peaks arvestama kuluka erisoodustusmaksuga. Suuresti just see viimane on hoidnud Euroopa riikides nii populaarse töötajate motiveerimise hoova siinmail vaid üksikute väljavalitute jaoks. Kui see kogumispensionide seaduse muudatus jõustub, võrdsustub pensionimakse palga maksmisega, millelt tuleb tasuda vaid sotsiaalmaksu. See toob töölepingute sõlmimisse ning palgaläbirääkimis-tesse juurde uusi võimalusi, loodab rahandusministeerium, kes on muudatuste paketi ette valmistanud. Mõistagi ei juhtu kõik üleöö, aga võimalused nn töö-andja pensioniks on loodud, nentis ministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Kertu Fedotov.

Riigi huvi on selge: III pensionisammas peab muutuma populaarsemaks, et sinna hakataks tegema senisest rohkem sissemakseid. Kui vanades Euroopa Liidu riikides on tööandja „kättpidi sees” ka n-ö põhipensionis ehk siis meie mõistes kohustusliku kogumispensioni ehk II samba kogumisel, siis Eestis teab Fedotov vaid üksikuid rahvusvaheliste ettevõtete esindusi, kes töötaja(te) täiendavasse kogumispensionisse panustavad – seni veel on odavam tõsta palka. Et mõni Eesti suurfirma või rahvusvahelise firma esindus oleks värbamisel oma motivatsioonipaketis välja pakkunud lisapensioni, ei meenu ka EMA Partners Internationali Eesti värbamiskonsultandile Heli Zilenskile.

Töötuse taustal väike tähtsus

„Sõltub mõlema poole huvist. Ma ei arva, et see kõrge töötuse määra juures oluliseks mõjutusvahendiks värbamisel muutub – tööle saamine iseenesest on juba suur huvi,” ütles Zilensk. „Kuid firmal, kel tavaks oma töötajate heaolule rohkem tähelepanu pöörata, on kahtlemata üks võimalus rohkem, kuidas seda tulevikus teha.” Zilenski hinnangul võiks töö-andja pensionil mõju olla sotsiaalsfääri töökohtadel – õpetaja, politseiniku, pääste- ja meditsiinitöötaja ametites. „Ilmselt sõltub tööandja pensioni rakendamine ka töötajate poolsest nõudlusest. Rolli mängib töötaja isiksus ja isiklikud eelistused. Kas tal on tavaks oma tulevikku teadlikult planeerida ja kindlustada või mitte jne,” sõnas ta. Tuleva aasta 1. augustil jõustub terve hulk kogumispensionide seaduse muudatusi, mis ekslikult on pannud arvama, et ka nn tööandja pensioni erisoodustusmaksust lahti sidumine käib nende hulka. Sellega läheb, nagu öeldud, siiski 2012. aasta jaanuarini aega.

II samba maksed jätkuvad

•• Tööandjatele, kes oma töötajate palgast kohustusliku kogumispensioni makseid kinni peavad, toob 2011. aasta 1. jaanuar kaasa kaks erinevat maksemäära.

•• Kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud töötaja palgast tuleb kinni pidada kas 1% või 2%, sõltuvalt sellest, kas see töötaja esitas 2009. aasta sügisel maksete jätkamise avalduse või mitte. Palju ja kellele, vaata www.pensionikeskus.ee

•• Tavapärane sissemaksete te-gemise kord taastub 2012. aastal, mil kõigi jaoks hakkab kehtima kohustusliku kogumispensioni makse, mis koosneb 2%-lisest nn inimese osast ja 4%-lisest riigi osast.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 detsember 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

1. jaanuarist 2011 hakkab Saksamaal kehtima kord, mille kohaselt ei vaja kaheksa uue liikmesriigi ehk Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari hooajatöölised enam tööluba, teatas Saksamaa sotsiaalministeerium. Saksamaa tööturg tervikuna avaneb Euroopa Liidu uutele riikidele 1. maist.

Tänavu kolmandas kvartalis oli Saksamaal u 980 000 vaba töökohta. Aripaev.ee kirjutas, et Saksa tööturu uuringute instituudi (IAB) andmetel kasvab vabade töökohtade hulk eelkõige tööstussektoris. Seevastu riiklikult finantseeritavates sektorites, nagu näiteks koolides, lasteaedades ja tervishoiuasutustes, on märgata vabade töökohtade olulist vähenemist.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 detsember 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Töötan avalikus teenistuses. 6. jaanuaril 2009 jäin sünnituspuhkusele, tagasi tööle tulin tänavu augustis. Nüüd vahetan töökohta. Kas mul tekkis õigus puhkusele ja ka puhkusehüvitisele nii 2009. kui ka 2010. aasta eest? Ja kuidas arvestatakse nüüd puhkusetasu, mis on selle aluseks? Olen ju tööl olnud sisuliselt vaid neli kuud ja enne seda olin lapsega kodus.

Avalikus teenistuses antakse üldjuhul puhkust töölepinguseaduse (TLS) vastavate sätete järgi. TLS § 68 lg 2 kohaselt ei arvata lapsehoolduspuhkuse aega puhkuse õigust andva aja hulka. Küsijal on teenistussuhte lõpetamisel õigus saada hüvitist nende kuude eest, mil ta lapsehoolduspuhkust ei kasutanud, st tänavu augustist kuni töölt lahkumiseni, samuti aja eest, mis olid välja teenitud enne lapsehoolduspuhkusele jäämist. Kuid sedagi vaid juhul, kui enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist ei kasutatud puhkust avansina väljatöötamata aja eest. Soovitan personalitöötaja juures täpsustada, millise aja eest puhkust on seni antud ja mis on jäänud kasutamata. Kasutamata puhkuse hüvitise arvutamisel võetakse aluseks need kuud, mil küsija pärast lapsehoolduspuhkust töötas.

•• Peame hotelli ja restorani, talvekuudel töötab seal vähe inimesi, sest ka külastajaid on vähe. Suvekuudel oleme tähtajalise töölepinguga (1.06–31.08) võt-nud tööle õpilasi. Nad töötavad koos põhitöötajatega graafiku alusel. Töölepingu lõppedes oleme välja maksnud puhkuse kompensatsiooni, võtame nad ajutiselt arvele ka haigekassas. Kas oleme toiminud õigesti? Võib-olla oleks pidanud nad tööle - töövõtulepinguga ja puhkusekompensatsioon ning ravikindlustus pole üldse vajalikud? Viimane on neil ju niikuinii ka olemas – noored õpivad kolledžis. Ehk on õpilaste ajutiselt tööle võtmisel veel mõni nüanss, mida me pole osanud arvestada?

Hooajatöö tegemiseks oli igati õige sõlmida tähtajaline tööleping. Ja just nimelt tööleping, mitte töövõtuleping, sest töötajad pidid ju töö tegemisel alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile, mis on töölepingu tähtsaim tunnus. Kahjuks ei ole teada õpilaste vanus. Kui nende hulgas oli alaealisi (alla 18-aastasi), siis tulnuks arvestada töölepinguseaduses (TLS) sätestatud piiranguid ja soodustusi. Üldjuhul ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega (TLS § 7 lg 1), erandid on kehtestatud valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd”. Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on vajalik tema seadusliku esindaja nõusolek, teda ei tohi rakendada tööle kella 20 kuni 06 (TLS § 49), tal peab olema lühendatud tööaeg (TLS § 51 lg 2) ning 35-kalendripäevane põhipuhkus (TLS § 56) jne. Üliõpilased tõenäoliselt siiski alaealised ei ole ja nendele seadused teiste töötajatega võrreldes erandeid ei tee.

•• Olen 46-aastane töötav „noor pensionär“: saan töövõimetuspensioni, töövõimetus on 60%. See tähendab tööl tasulist lisapuhkust seitse kalendripäeva. Töölepingus on kirjas: „töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva“ ja „töötajale antakse lisapuhkust seitse kalendripäeva (vastavalt ettevõtte ja ametiühingu vahel 2005. aastal sõlmitud kollektiivlepingule)“. Mitu kalendripäeva aastas tohin puhata mina, kas 35 või 42 tasustatud päeva?

Kui küsija on tööandjat oma töövõimetuspensionäri staatusest teavitanud, peab ta saama põhipuhkust 35 kalendripäeva. Tegemist ei ole 7-päevase lisapuhkusega, nagu küsimuses kirjas, töövõimetuspensionäri põhi-puhkus on antud juhul 28 + 7 päeva.Teadmata täpselt kollektiivlepingus ettenähtud lisapuhkuse andmise tingimusi, on täpset vastust raske anda, kuid üldjuhul peaks lisapuhkus, nagu nimigi näitab, lisanduma põhipuhkusele ja küsija puhkus kokku peaks olema 42 kalendripäeva.

Saada oma tööalane küsimus:
Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.