Üksikasjad

Avaldatud: 22 november 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Kuidas sätestada töölepingus õigesti osalist tööaega?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa:

Töölepingu seaduse (TLS) § 43 lg. 1 ja 2 järeldub, et täistööaja korral on töötaja tööaeg 40 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Osalise tööajaga on tegemist siis, kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud lühemas tööajas. Siit järeldub, et pikemas tööajas kui 40 tundi nädalas töölepingus kokku leppida ei saa.

Töötundide miinimumi nädalas seadusest ei leia. Töölepingu pooled on selle määramisel vabad. Praktikas pole harvad juhtumid, kus osalise tööaja pikkus nädalas on töölepingus jäetud täpsustamata või on see näidatud mitmeti tõlgendatavalt. See põhjustab asjatuid vaidlusi töölepingu poolte vahel, mida tuleks vältida.

Mõned näited:

* Töölepingus on punkt selle kohta, et töötaja on võetud tööle osalise tööajaga. Puudub viide tööaja kestuse kohta nädalas.
* Tööaeg on näidatud vahemikuna, 25-40 tundi nädalas. Antud määratlus võimaldab erinevaid tõlgendusi. Pole võimalik tuvastada , mis hetkest saame rääkida ületundidest ning millal kohaldada TLS § 35, töötasu maksmine töö mitteandmise korral.
* Töölepingus märgitakse , et töötaja töötab 30 tundi nädalas. Kas E-R 6 tundi, E-L 5 tundi või rakendatakse tööaja summeeritud arvestust, jääb selgusetuks.

Alljärgnevalt mõned soovitused osalise tööaja sätestamiseks töölepingus.

Tööaeg tuleb märkida töölepingusse konkreetsena, lepingu poolte poolt üheselt tõlgendatavana ja tingimata näidata tööaeg nädalas. Näide: töötaja töötab osalise tööajaga 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Tööandja on see, kes tagab tööaja korralduse ettevõttes. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu. Üldjuhul on need küsimused sätestatud tööandja kehtestatud reeglites töökorraldusele. Kuid alati võib kokku leppida teisiti, kui on kirjas mainitud reeglites. Osalise tööajaga töötamise korral see tihtipeale nii ongi. Siit järgmine soovitus. Töölepingus on soovitav märkida tööpäeva kestus, selle algus ja lõpp ja nädalapäevad, millal töötaja tööülesandeid täidab. Näide: töötaja töötab E-R 6 tundi päevas kella 8.00-14.00.

Kui tööaja arvestamisel kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust, siis tuleks töölepingus märkida summeerimisperioodi pikkus ning algus, vajadusel ka lõpp. See võib olla 1 kuu, 2 ja enam kuud, kvartal, teatud tingimustel ka rohkem. Näide: töötaja tööaja arvestus toimub summeeritult, mille pikkus on kolm kalendrikuud. Arvestusperiood algab 01. jaanuariga.

Sõltuvalt tööandja tegevusvaldkonnast, võib osalises tööajas kokku leppida selliselt, et 01.01.-30.04. töötaja tööaeg on 20 tundi nädalas, 01.05.-31.12. 30 tundi nädalas. Osalise tööajaga töötamise korral on õigus iga-aastasele põhipuhkusele samas määras kui täistööajaga töötamise korral. Kui tööpäeva kestus ei ületa 6. tundi, siis tööpäevasisest vaheaega pikkusega 30 minutit tööandja ei ole kohustatud andma.

Osalise tööajaga töötamise korral rakendub kõik ületundide kohta sätestatu. Kui töötaja on töötanud rohkem kui töölepingus kokku lepiti ning arvestusperioodi lõppedes selgub, et on tehtud ületunde, tuleb need hüvitada vaba aja andmisega või rahas. Kui tööandja kokku lepitud mahus tööga ei kindlusta, peab ta keskmist töötasu i maksma TLS § 35 alusel. Töötajaga, kes võetakse tööle osalise tööajaga, võib sõlmida tähtajalise töölepingu. Kui töötaja töötab osalise tööajaga graafiku alusel ning tööaja arvestus toimub summeeritult, siis tema tööpäevad võivad olla pikemad kui 8 tundi.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 november 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Töögraafiku muutmine paaripäevase etteteatamisega ei ole korrektne ega hea usuga kooskõlas ning töötajal ei ole kohustust sellele alluda.

Küsimus: On tekkinud olukord, kus kuu töögraafikut planeerides ei olnud koheselt võimalik töötajale anda TL-s kokkulepitud mahus töötunde. Tänaseks on selgunud vabad vahetused, mida saaks töötajale pakkuda. Töötaja keeldub nendest, ja on seisukohal, et graafik peab olema valmis enne arvestusperioodi (1 kuu) algust, tööandja hilisemad täiendused on põhjendamatud.

Ettevõttes kehtib põhimõte, et töötaja peab järgima graafiku muutmisel 3 päevast etteteatamist. Kirjas küll ei ole, kuid tööandjal peaks sellisel juhul olema sama õigus.
Kas tööandja käitub korrektselt, kui annab töötajale üle täiendatud töögraafiku ning kui töötaja lisatud vahetustesse tööle ei ilmu, siis käsitleb seda kui töökohustuste rikkumist?
Tundub, et muule kokkuleppele on töötajaga keeruline jõuda.

Vastus: Kuigi kehtivas seaduses ei ole enam täpselt sätestatud korda, kuidas ja millal tuleb tööajagraafik töötajale teatavaks teha, peaks graafik olema kindlaks tehtud ikkagi enne teatud töötamise perioodi. Hilisemad muudatused eeldavad pooltevahelist kokkulepet.

Graafiku mõte on ju see, et töötajal oleks võimalik planeerida ka oma aega ja isiklikku elu, ilma täieliku graafikuta see aga võimalik ei ole. Seega ei ole meie hinnangul korrektne ega hea usuga kooskõlas, kui tööandja ühepoolselt muudab kuu keskel graafikut, ning ei saa eeldada töötaja kohustust sellele alluda.

Üksnes kolm päeva etteteatamist muudatustest ei ole meie arvates heauskne ja mõlema poole huve arvestav, kuna see eeldab, et töötaja peab olema alati valmis oma eraelu ümber planeerima. Töö planeerimine on tööandja kohustus.

Sellest tulenevalt on meie seisukoht, et töötaja mittenõustumist graafiku muutmisega keset kuud ega tema tööle mitteilmumist päeval, mis tal graafiku järgi ei pidanud tööpäev olema, ei saa käsitleda töölepingu rikkumisena.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.

Lemmi Kann

Üksikasjad

Avaldatud: 18 november 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Küsimus: Kui ühe allüksuse töötajate töölepingud lähevad muutumatul kujul üle (TLS § 112) ettevõtte omandajale, siis millal peab üleandja (praegune tööandja) maksma töötajatele välja töötasu jooksva kuu eest: kas ostu-müügilepingu sõlmimise päeval või võib seda teha töölepingus märgitud kuupäeval, see tähendab alles järgmisel kuul?

Vastus: Töölepingu üleminek ettevõtte üleminekul ei mõjuta töölepingu tingimusi ega töötaja õigusi. Töölepingu täitmist jätkatakse endises korras. Seega muutub töötaja töötasunõue endiselt sissenõutavaks palgapäeval.

Küsimus: Meie firmas töötab 107 inimest, kavatseme vallandada neist 6. Saan aru, et kuna see on vähem 10%, siis me ei pea informeerima Töötukassat. Vallandame paragrahv 88 p 5 alusel, kuna töötajad petsid kliente (on olemas klientide kaebused). Nagu aru oleme saanud, ei pea me vallandamisest töötajad ette teavitama ega neile ka vallandamise kompensatsiooni maksma.

vastus: Tundub, et küsimuses on segamini läinud kaks asja - koondamine ja töölepingute ülesütlemine rikkumiste (antud juhul usalduse kaotuse) tõttu.
Viimati nimetatud juhul ei ole sõltumata töötajate arvust Töötukassa teavitamise nõuet, samuti ei maksta hüvitisi ning tõsistel juhtudel ei pea töötajale lepingu lõpetamisest töötajale ette teatama. Töötukassa informeerimise kohustus kehtib kollektiivse koondamise puhul, kuid Teie juhtumil ei ole tegemist koondamise ehk töö lõppemisega.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo
Lepik & Luhaäär LAWIN.

Lemmi Kann

Üksikasjad

Avaldatud: 16 november 2010

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kaire Talviste

Kolmandik töötajatest kannatab stressi all ning viib oma tööpinged koju kaasa.

Iga tööpäeva lõpus, kui koduuks aastaid kliendihaldurina töötanud 29-aastase Merili (rääkija palvel jäävad andmed toimetuse teada – toim) taga sulgub, ohkab ta kergendatult – üks päev tööelus taas vähem. Nädala lõpuks on ta nii väsinud, et ei suuda ega tahagi kellegagi suhelda. Avatud kontori katkematu jutuvada, võitlused raadiokanalite ja parkimiskohtade pärast, pidevad mõttetuna näivad koolitused ja koosolekud, mis röövivad tööaega, on noore naise ära väsitanud.

Kui Merili pole tööl, siis ta mõtleb ja räägib tööst, kaastöötajatest, ülemustest ja klientidest. Töö nõuab Merili ajast 90 protsenti, jättes ülejäänud kümme taastumiseks, et jälle tööl endast maksimumi anda. Vaimusilmas näeb ta end hoopis teises kohas. Merili pole ainus, tööstressi all kannatab Eestis üle kolmandiku töötajaist.

Eesti on tööstressi tajumiselt Euroopas esirinnas: nii stressi, läbipõlemise kui ka unehäirete näitajad on meil oluliselt kehvemad Euroopa jõukamate riikide keskmistest. Tallinna tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli juhataja, professor Mare Teichmanni sõnul on kõikides Ida-Euroopa riikides tööstressi oluliselt enam, kui ülejäänud Euroopas. Peamiseks põhjuseks peab ta asjaolu, et alates 90. aastatest on meie tööelus väga palju muutunud. Inimestele, kes on kasvanud ühiskonnas, kus initsiatiiv oli taunitav, kus tööl olemine oli tähtsam kui töö tegemine, kus aastakümneid töötati ühes kohas, on praeguse aja nõudmised liig mis liig. „Nüüd on teemadeks pidev enesetäiendamine, elukestev õpe. Hoiakud on muutunud, töötajatelt nõutakse rohkem. Enam pole nii, et lõpetan ülikooli ja töötan pärast seda 200 aastat arstina,” selgitab Teichmann. „Stabiilsus on kadunud isegi lihttöölistel.”

Professori sõnul on tööstressoreid tegelikult arvukalt: inseneridel on neid loetletud kokku üle 70-ne, õppejõududel üle 90-ne jne. Eri inimestele mõjuvad stressi tekitavalt erinevad asjad. Seega peab õppima märkama, mis stressi tekitab ja vaatama, kas õnnestub enda juures midagi muuta. Kuni arvatakse, et parema elu ja töökeskkonna peavad tagama teised, ei muutu midagi.

Töö imeb tühjaks

Teichmann soovitab endalt küsida: kas usud, et kontrollid ise oma edukust tööl? Vastuse poolest jaotuvad inimesed internaalideks ja eksternaalideks. Internaalid usuvad, et nende edukus sõltub peamiselt neist endist – teen rohkem, saan rohkem. Eksternaalid usuvad aga, et nende edukus ei sõltu mitte jõupingutustest, vaid horoskoobist, Allahi tahtest, ülemuse tujust või vedamisest.

„Uuringud näitavad, et internaalide töötulemused ja majanduslik kindlustatus on paremad. Meil domineerib aga eksternaalne mõtteviis,” viitab Teichmann. „Sest aastakümneid on meil kultiveeritud autokraatlikku juhtimisstiili, mis ei soosi internaale.” Tegemist pole päriliku taagaga, kõik on kinni vaid mõtlemises ja seda saab muuta, lohutab ta.

Mare Teichmann on tööstressi uurinud juba aastaid ning saanud kinnitust, et peamiseks stressoriks on meil tööalased suhted. „Kui tööl teistega hakkama ei saa, siis õpi konflikte lahendama, õpi suhtlema ja koostööd tegema,” soovitab professor. „Need oskused on meil väga madalad.”

Teisel kohal on töötempo: inimestelt nõutakse tööl olemise asemel töö tegemist, ja üha kiiremini. Kolmandal kohal on töö ja pereelu konflikt. Töö väljub tööajast ja -ruumist – pea kõikides valdkondades tuleb see mobiilide ja arvuti vahendusel koju kaasa.

Üle 40 protsendi töötajatest tunneb, et töö imeb neid energiast niivõrd tühjaks, et see mõjub halvasti pereelule, selgus tööinspektsiooni mullu läbiviidud uuringust.

Tööstressi rohkem kui seljavalu
Suurimad põhjustajad on töösuhted ja -tempo:

•• Iseseisvalt ei ole stress haigus, kuid pikaajaline viibimine stressikeskkonnas võib viia vaimse või füüsilise terviserikkeni.

•• Tööstressiga seotud terviseriskid on Euroopa Liidus tööga seotud terviseprobleemidest luu- ja lihaskonnavaevuste järel teisel kohal. Stress on seotud südamehaiguste, depressiooni jpt.

•• Kõige sagedamini põhjustavad tööstressi töösuhted, teisel kohal on töötempo, kolmandal töö- ja pereelu konflikt.

•• See, kui haavatav on töötaja tööstressile ning selle kahjulikule mõjule, sõltub näiteks eelnevatest kogemustest ning positsioonist tööl; isiksusest, soost ja vanusest, selgitab tööstressiportaal tööinspektsiooni kodulehelt.

•• Tööstressi peab probleemiks 79% Euroopa ettevõtete juhtidest, kuid sellega tegelemiseks on vastav käitumisjuhend olemas ainult vähem kui kolmandikul ettevõtetest, näitavad Euroopa töö-ohutuse ja töötervishoiu agentuuri (EU-OSHA) uuringu juunis avaldatud vaheandmed.

•• Uuri, milline on sinu tööstressi tase: www.stressivastu.eu

•• Rahvusvaheline tööstressi test OSI-2 (Occupational Stress Indicator) on aadressil: www.pekonsult.ee/stress.php

Töö- ja pereelu konflikt on märgatavalt kasvanud

•• Paljud emad-isad kannatavad suure stressi all, sest lapsevanema ja töötaja rolli vahel on end üpris raske jagada, nendib TTÜ psühholoogia õppetooli juhataja, professor Mare Teichmann.

•• Teichmann soovitab uurida, mida üks või teine roll meilt täpsemalt eeldab: mida ootab abikaasa, mida lapsed, mida koer, mida sõbrad, mida töö jne?

•• Vastustest ilmneb, et „õunapuult oodatakse apelsine” ehk võimatu on täita kõiki rolle sada protsenti. Nüüd on aeg leida kompromisse. Näiteks: ma ei tee kolme sooja sööki päevas, jõuan teha vaid ühe ja olen ikka hea ema; ma ei võta osa firma suvepäevadest, ent olen siiski hea kolleeg.

•• Psühholoogi sõnul kannatavad suurema stressi all sageli Eesti naised, kel on n-ö saare naise (supernaise) kompleks. „Tal on joodikust mees, ta peab üles kasvatama üheksa last, talitama lehmad, lambad ja sead, ta teeb remonti, künnab ja külvab, ta rassib raskete asjadega ja on veel selle üle uhke ka, et jaksab ja saab üksi kõigega hakkama,” kirjeldab Teichmann seda kompleksi. „Tänapäeval on üks nõudmine veel: kõige selle juures peab välja nägema nagu Barbie.”

•• Koduste tegemiste puhul on äärmiselt oluline tööjaotus, olme organiseerimine ja ratsionaliseerimine. Kuigi meil on arvukalt kodumasinaid, ei anna need meile ajavõitu, pigem isegi vastupidi.

•• Üht-teist maksab ette võtta ka staatussündroomiga, näiteks endalt küsida, kas asjade, suusareisi vms nimel tasub end ribadeks töötada?

•• Kõige tipuks on oluline jõuda iseendas selgusele: millal ma siis olen edukas? Kuni edu mõiste on enda jaoks defineerimata, on inimene nagu tuulelipp.

••„Oluline on mõista oma võimekust – kui palju jaksan tööl, kui palju kodus, kui palju pean puhkama jne,” selgitab professor Teichmann.