Artiklid
- Üksikasjad
Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna sõnul on töötajaid ja tööandjaid nõustades nii mõnelgi korral tekkinud küsimus, kas oleks võimalik puhkus ära jätta ja see töötajale hoopis rahas hüvitada.
Küsijaks on nii töötajad, kes sooviksid teenida endale palgalisa või kelle arvates piisaks puhkuseks ka nädalast-kahest, kui ka tööandjad, kel on palju tööd, aga vähe (oskus)töötajaid, selgitab Raigna tööinspektsiooni infokirjas Tööelu.
Tema sõnul ei tohi sellegipoolest unustada, mis on puhkuse eesmärk. Selleks on anda töötajale peale igapäevase ja -nädalase puhkeaja ka täiendavat töövaba aega töövõime taastamiseks. Töölepingu seaduse kohaselt on töötaja iga-aastane puhkus vähemalt 28 kalendripäeva.
Pikem põhipuhkus võib tuleneda ka poolte kokkuleppest või seadusest (näiteks alaealiste töötajate puhul). Seaduse kohaselt on kokkulepe hüvitada puhkus töölepingu kestuse ajal raha või muude hüvedega tühine. Keelu eesmärk on vältida ületöötamist ning pakkuda võimalust reeglipäraselt iga aasta töörutiinist väljuda.
Raigna sõnul väheneb väsinud töötaja efektiivsus. See tähendab, et sama töö tegemiseks kulub rohkem aega, sagenevad hiljem parandamist vajavad vead, suureneb (tööandja) vara kahjustamise oht ning väheneb emotsionaalne seotus tööga.
Samuti mõjutab ületöötamine otseselt töötaja tervist. Ületöötamine võib põhjustada kõrget vererõhku, tööstressi (sh depressiooni ja ärevust) ning kehakaalu tõusu. Ületöötanud inimesel on suurem risk haigestuda ja surra südame-veresoonkonna haigustesse või saada insult.
Väsimus võib põhjustada ka tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Nii võib ületöötanud töötajal tekkida tööandja vastu hiljem tervise kahjustumisega seotud kahjunõudeid.
Seetõttu on puhkuse kasutamine väga tähtis. «Puhanud töötaja on õnnelikum ja tervem kui ületöötanud töötaja ning ka tööandjal on rohkem kasu töötajast, kes on rahulolev, produktiivne ja töövõimeline,» ütleb Raigna.
Tarbija»Töö
Autor: Piret Lakson
reporter
- Üksikasjad
Andmekaitse Inspektsiooni poole on pöördutud küsimustega, kas tööandjal on õigus keelduda töökollektiivi usaldusisikule edastamast andmeid töötajate individuaalsete töönäitajate kohta, kui töötaja nõusolek puudub.
Töötajate usaldusisik on töötaja, kelle on valinud töötajate üldkoosolek oma esindajaks töösuhete küsimustes tööandjaga. Usaldusisik ja tööandja peavad tegema koostööd vastastikuse usalduse alusel ja heas usus, võttes arvesse töötajate ja tööandja õigusi, kohustusi ja huve. Muuhulgas on usaldusisikul õigus tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega ning saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.
Kuigi töötajate usaldusisikul on õigus töödelda ka isikuandmeid ning muud konfidentsiaalset teavet, ei tähenda see, et usaldusisikul on õigus saada kõikvõimalikku konkreetse töötaja kohta käivat informatsiooni. Andmete avaldamisel tuleb lähtuda isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest, st andmete avaldamiseks peab olema selge ja põhjendatud eesmärk ning andmeid võib avaldada üksnes sellises ulatuses, milles need on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalikud.
- Üksikasjad
Juhul, kui oled otsustanud oma praeguselt töökohalt lahkuda, tuleks sellest teada anda professionaalselt ja teise osapoolega arvestades. Koolitaja James Caan jagab selle tarbeks oma LinkedIni postituses kuute universaalset nippi.
Edasi loe originaalist http://majandus24.postimees.ee/3121613/kuidas-toosuhe-korrektselt-lopetada
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Tööandja tahab muuta töökorralduse reegleid ja sätestada rahalised trahvid töötajatele erinevate rikkumiste osas, nt hilinemise ja tööohutusnõuete täitmata jätmise korral jne. Kas tööandja võib sellised trahvid määrata ja töötaja töötasust kinni pidada?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Töötajate trahvimine ei ole seaduspärane. Töökorralduse reeglite ega ka mõne muu dokumendiga vastavaid määrasid kehtestada ei saa. Töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud.
Töölepingu seadus piirab olukordi, mil leppetrahvi sõlmimine on õigustatud. Leppetrahvis on lubatud kokku leppida vaid tööleasumisest keeldumise või omavolilise töölt lahkumise korral, samuti saladuse hoidmise kohustuse või konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise puhuks.
Tööandja poolt kehtestatavad töökorralduse reeglid peavad olema kooskõlas kehtiva õiguskorraga. Reeglite punktid, mis on vastuolus seadusega, on algusest peale tühised ja ei kuulu täitmisele. Tööandja saab oma sisereeglitega ainult täiendada ja täpsustada töötajale seadusega antud õigusi, mitte neid ära võtta. Kui tööandja soovib oma nõuded töötaja töötasu nõudega tasaarvestada, siis tuleb tal selleks saada töötaja nõusolek. Nõusolek peab olema kas kirjalikus (paberkandjal või elektrooniline) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri) vormis.
Seega seaduspärane pole trahvimäärade kehtestamine ning trahvisummade kinnipidamine töötasust. Töötajal tekib sellises olukorras tööandja vastu saamata jäänud töötasu nõue.
Töökohustuste rikkumise korral on võimalik töötajat hoiatada või tööleping erakorraliselt üles öelda.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Mul on väljalõige ühest varasema aasta Maalehe artiklist, kus on kirjas järgmine: Riigikogu võttis 2012. a juunis vastu “Vanemapensioni süsteemi kehtestava seaduse”, mille järgi saavad vanemad 2015. aastast juurde ühe aastahinde väärtuses pensioni iga enne 2013. aastat sündinud lapse eest.
Kas mul oleks siis tänavu jaanuarist õigus oma kolme lapse pealt, s.o siis 3 x ühe aastahinde vääringus veel pensioni juurde saada? Kas see süsteem praegu kehtib või on midagi muudetud?
Maalehe lugeja
Vastab Elve Tonts, sotsiaalkindlustusameti nõunik:
Lugeja esiletoodud lõik viitab 2013. aastal jõustunud vanemapensioni süsteemi teisele etapile, mille järgi hakanuks riik alates 2015. aasta 1. jaanuarist maksma täiendavat ühe aastahinde suurust pensionilisa kõikide enne 2013. aastat sündinud laste eest, keda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat.
2014. a suvel võttis Riigikogu vastu kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega lükati lapse kasvatamise eest täiendava pensionilisa jõustumise tähtaeg 1. jaanuarile 2018.
Lehekülg 1004 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee