Üksikasjad

Avaldatud: 02 märts 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

«Kui kaua tuleb ettevõttes säilitada töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas loodud dokumente?» uuris lugeja.

Vastab tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist Piret Kaljula.

Õigusaktidega on määratud säilitamise tähtajad ainult teatud kindlatele dokumentidele. Näiteks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 punkt 3 näeb ette, et riskianalüüsi tulemused tuleb vormistada kirjalikult ja säilitada 55 aastat. Sama säilitamise tähtaeg kehtib ka töökeskkonna ohutegurite mõõtmistulemustele kuna need on osaks riskianalüüsist.

Veel on sätestatud tervisekontrolli otsuste säilitamise tähtaeg, mis on kümme aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist (sotsiaalministri 24.04.2003 määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ § 7 lõige 2). Lisaks tuleb näiteks töötajate kohta, kes puutuvad töös kokku asbesti, kantserogeeni või mutageeniga pidada nimekirja ning seda nimekirja tuleb säilitada 40 aastat töötaja viimasest kokkupuutest arvestades. Soovitav on säilitada ka nimekirjas olevate töötajate tervisekontrolli otsuseid sama kaua.

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat. Täpsemalt ei ole määratletud, milliseid andmeid tuleb säilitada, kuid mõistlik oleks säilitada kogu uurimistoimik, sest nimetatud materjale võib vaja minna, kui tööõnnetuses kannata saanud töötajal tekib kunagisest vigastusest terviseprobleem.

Suure osa dokumentidest moodustavad erinevad ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning juhendamiste registreerimise kohta käivad dokumendid. Nende dokumentide säilitamise tähtaega ei ole seadusandja määranud, see on iga tööandja enda määrata.

Kehtiv ohutusjuhend on kasutatav kuni seadme (töövahendi) kasutuse lõpuni või tehtava töö lõppemiseni või ümberkorraldamiseni (juhendi muutmiseni) ning peale seda tuleb otsustada kas ja kui kaua juhendeid säilitada. Töötajate juhendamiste ja väljaõppe kohta käivaid andmeid tuleb säilitada kindlasti kuni töösuhte lõppemiseni.

Kui pikalt säilitada dokumente aga peale töösuhte lõppemist või töövahendi kasutuselt kõrvaldamist? Dokumentide säilitamise tähtaja määramisel tuleks arvesse võtta, mis juhul neid dokumente võib hiljem vaja minna. Kindlasti on dokumendid vajalikud kutsehaigestumise uurimisel, sest riskianalüüsist selguvad küll ettevõttes esinenud ohutegurid ja nendele antud hinnangud, kuid ei pruugi selguda, milliseid meetmeid tööandja nägi ette ohutegurite mõju vähendamiseks. Samast põhjendusest võiks lähtuda ka isikukaitsevahendite arvestuse dokumentide säilitamise tähtaja määramisel.

Näiteks kui töötajal on diagnoositud kuulmislangus ning kutsehaigestumise uurimise käigus nähtub riskianalüüsist, et töötaja kunagises töökeskkonnas oli müra üle normi, on tööandjal vaja tõendada, et ta andis müra mõju vähendamiseks töötajale kõrvaklapid ning juhendas töötajat kuidas kõrvaklappe kasutada. Kui isikukaitsevahendite väljastamise dokumente ja juhendamise andmeid säilinud ei ole, on tööandjal ülimalt keeruline selgitada, et ta tegeles müra mõju vähendamisega.

Tarbija»Töö
Toimetaja: Triin Ärm
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 26 veebruar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Möödunud aasta neljandas kvartalis oli keskmine palk taas kord üle 1000 euro.

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta neljandas kvartalis 1039 eurot ja tõusis 2013. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 5,3 protsenti, teatas statistikaamet.

2014. aastal ületas keskmine brutokuupalk 1000 euro piiri teises ja neljandas kvartalis.

2013. aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus neljandas kvartalis suurem kui teises kvartalis, kui brutokuulpalk ületas esimest korda 1000 euro piiri.

Aastalõpu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta neljadna kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 2,4 protsenti ning vähendasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,4 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta IV kvartalis 5,7 protsenti.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2013. aasta neljanda kvartaliga 5,8 protsenti. Reaalpalga kasvu kiirenemisele avaldas mõju tarbijahindade langus 2014. aasta IV kvartalis.

Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljateistkümnendat kvartalit järjest. Keskmine brutotunnipalk oli neljandas kvartalis 6,35 eurot ja tõusis 2013. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kuus protsenti.

Palk tõusis kõigil tegevusaladel

Keskmine brutokuupalk tõusis 2014. aasta neljandas kvartalis kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk 2013. aasta sama ajaga võrreldes finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel (12,5 protsenti), kõige vähem info ja side tegevusala palgatöötajatel (0,5 protsenti).

Keskmine brutotunnipalk tõusis neljandas kvartalis kõige enam finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel (13,1 protsenti) ning ainsana langes info ja side tegevusala palgatöötajatel (0,2 protsenti).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 1024 eurot, novembris 1021 eurot ja detsembris 1068 eurot.

Palgastatistika uuringu alusel oli neljanda kvartali keskmine tööga hõivatute arv 6,8 protsenti suurem kui 2013. aasta neljandas kvartalis. Kõige enam suurenes palgatöötajate arv majutuse ja toitlustuse tegevusalal (17,8 protsenti).

2014. aasta neljandas kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1404 eurot ja tunnis 9,2 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2013. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kuus 5,1 ja tunnis 5,9 protsenti.

Kõige suurem oli tõus finants- ja kindlustustegevuses (12,8 protsenti kuus ja 14,8 protsenti tunnis). Kõige vähem tõusis keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus info ja side tegevusalal (0,5 protsenti).

Tööjõukulu tunnis langes ainult info ja side tegevusalal (0,9 protsenti).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2014. aastal oli valimis 11 920 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 veebruar 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Neljapäevase seisuga on oma tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) esitanud maksu- ja tolliametile üle 99 500 ettevõtte, hinnanguliselt 2400 ettevõttel on see veel esitamata.

Hinnanguliselt 2400 ettevõtet on kasutanud uuele süsteemile sujuvamaks üleminekuks antud võimalust deklareerida tööjõumaksud veebruari lõpuks, mille tulemusel võib sel kuul laekumine olla oodatust pisut väiksem ja järgmisel kuul sellevõrra suurem, teatas maksu- ja tolliamet (MTA).

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on veel väiksel osal ettevõtjatel vaja lahendada tarkvaralised takistused, kuid valdavalt on ettevõtjatel uuele rakendusele üleminek õnnestunud.

„Tänavu veebruaris on deklareerijate arv olnud ka suurem, kuna tuli deklareerida ka kõik omakapitali tehtud sissemaksed,“ rääkis Liivamägi.

„Märtsist alustame meeldetuletuste saatmist neile, kes ei ole veebruaris jaanuari TSD-d esitanud ja ka täiendavat ajapikendust palunud,“ märkis Liivamägi. Maksuhaldurile on märku andnud seni 24 ettevõtet, kes jõuavad oma süsteemid uuendada ja tööjõumaksud deklareerida märtsis.

Deklareeritud tulumaksu alusel tegi maksu- ja tolliamet täna väljamaksed ka kohalikele omavalitsustele (KOV). Kokku on selle aasta veebruarikuus tulumaksu eraldatud 60,4 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aasta veebruariga 1,6 protsenti rohkem.

Veebruari väljamakseid mõjutas peamiselt seni esitamata TSD-de hulk, kuid see tasaarveldatakse KOV-idele märtsikuus tehtava maksega.

Veebruaris deklareeritud kogumispensioni sissemaksete ülekandmisega alustas maksuhaldur Eesti Väärtpaberikeskusele alates tänasest.

Deklaratsiooni saab esitada e-maksuametis/e-tollis käsitsi sisestades või failist laadidest. Deklaratsiooni saab laadida xml-failist ühe failina või lisade kaupa. Lisaks on lisasid 1 ja 2 ning vormi INF1 võimalik laadida ka csv-failist peale deklaratsiooni moodustamist.

Deklaratsiooni andmed saab endale e-maksuametist/e-tollist ka arvutisse laadida.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 veebruar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Teisipäev, 24. veebruar on Eesti Vabariigi aastapäev ja rahvuspüha, millele eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud kolme tunni võrra lühendama.

Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna sõnul on seaduse mõte selles, et lühendatud peab olema just riigipühale vahetult eelnev tööpäev. Seega peab kolme tunni võrra tööaega lühendama kõigil inimestel, kes töötavad esmaspäeval, 23. veebruaril.

Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööaja puhul, kui töötaja on tavapäraselt ametis ainult 3 tundi päevas, siis riigipüha-eelsel päeval ei pea ta üldse tööle tulema.

Kui aga ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. „Oluline on meeles pidada, et kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida,” kinnitas Raigna.

Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks.

Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse tasuna.

Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka Eesti Vabariigi aastapäeval makstakse töötajale kahekordset tasu.

Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse on: uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.