Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

CV-Online-i hallatav Eesti suurim palgauuringute keskkond Palgad.ee avaldas 50 kõrgeima tasuga positsiooni kuupalgad. Allpool on välja toodud netotöötasud täistööaja puhul ning need sisaldavad lisatasusid.

Valdkondade lõikes on kõrgeim keskmine töötasu infotehnoloogia, telekommunikatsiooni, kindlustuse, pangandus- ja finantssektoris.

Positsioonide lõikes teenivad kõrgeimat palka lennukipiloot, turundusdirektor ja tegevdirektor.

„Töötajatel ja tööotsijatel on olnud väga keeruline saada ülevaatlikku palgainfot. Leiame, et palgatasemed ei peaks olema suureks saladuseks, mistõttu Palgad.ee keskkonna lõimegi. CV-Online-is näeme igapäevaselt, et inimestel oleks töövestlustele minnes ja palgaläbirääkimisteks vaja ülevaadet, mis on üldse turu keskmine nende positsiooni puhul. Vastasel juhul on keeruline hinnata enda soovi adekvaatsust," kommenteeris olukorda CV-Online-i turundusjuht Heikko Gross.

„Kindlasti on ka just noortel hea teada, mis valdkondades ja ka konkreetsemalt mis ametikohtadel kui suuri töötasusid makstakse. Samas ei tasu eriala valikul vaid numbrist lähtuda, eks inimene saab ikkagi teha hästi asju, mis on talle südamelähedased ja siis on ka tulemused parimad. Ühtlasi kipub ainult numbri nimelt töötamine ühel hetkel ennast ammendama, on vaja ka sügavamat põhjust, miks ühte või teist tööd teha," arutles Gross.

„Siiski tasub vaadata ka kui suur on kõrgeim tasu ja kui väike on madalaim tasu ametikohal. Puhtalt keskmine ei pruugi alati olla parim indikaator, sest tulenevalt näiteks ettevõtte suurusest ja töötaja kvalifikatsioonist võivad ka ühe positsiooni sees olla väga suured käärid," lisas Gross.

50 kõrgeima töötasuga positsiooni:

Positsioon Keskmine netokuupalk koos lisatasudega Madalaim netokuupalk koos lisatasudega Kõrgeim netokuupalk koos lisatasudega
Lennukipiloot 2557 1375 4942
Turundusdirektor 2462 1814 3567
Tegevdirektor 2436 700 5625
Majandus- ja finantsjuht 2429 750 4000
Tootmisdirektor 2414 1000 4000
IT-juht 2412 1000 5500
IT-arhitekt 2370 1800 3667
Filiaalijuht 2289 940 5347
CEO / ettevõtte tegevjuht 2265 750 6967
Tehniline direktor 2156 1800 3283
Finantsjuht 2055 1192 4850
Aktuaar (kindlustus) 2019 1500 2933
ASP.NET-programmeerija 1999 1130 3133
Turvateenuste juht 1990 1200 4345
C-programmeerija 1968 1200 3000
Juriidilise osakonna juhataja 1877 681 3476
SEO-analüütik 1863 600 4200
Riskijuht 1849 1200 2400
Hambaarst 1844 1000 2633
Farmaatsiatoodete juht 1832 1300 2600
Logistikajuht 1830 1480 2200
Äriinfo spetsialist (IT) 1816 940 2783
Tehniline juht 1777 900 5383
E-äri juht (kaubandus) 1769 1000 3200
Müügimeeskonna juht 1760 800 4333
C++-programmeerija 1745 1000 4100
Võrguadministraator 1740 1000 2583
Börsimaakler 1714 970 3000
Rahaturgude spetsialist 1703 800 3917
Tootearendusspetsialist 1691 1154 2579
Piirkonnajuht 1661 1000 2867
Kliendisuhete juht 1652 800 2679
Tarkvarainsener 1634 850 3000
Ametkonna juht (avalik sektor) 1634 800 2740
Süsteemiinsener 1611 1000 2500
Meremees 1607 670 3400
Tehnilise osakonna juhtaja 1601 940 2300
Java-programmeerija 1601 858 2967
Advokaat 1581 920 3100
Müügijuht 1573 610 5017
Autopargi juht 1571 700 3000
IT-turbespetsialist 1544 1300 1700
IT-projektijuht 1534 800 3025
Osakonnajuhataja 1531 829 2783
Oracle-programmeerija 1528 1147 1800
Siseaudiitor 1516 864 2110
Müügiesinduse juhataja 1514 800 3000
Reklaamijuht 1509 640 3083
Protsessiinsener (mehaanika) 1505 688 4500
Maakler (pangandus) 1495 300 2500

Allikas: palgad.ee

Palgad.ee tasuta palgauuringus on osalenud üle 21 000 inimese. Kui sinu positsiooni kohta ei ole siin infot välja toodud või soovid enda ametikoha osas haridustasemete või maakonna lõikes statistikat saada, siis vaata Palgad.ee keskkonda.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) teatel tuleks alampalka tõsta kiirendatud korras; samuti tuleks keskenduda ümberõppesüsteemi loomisele ning tööohutuse suurendamisele spetsiaalse kindlustussüsteemi kaudu.

«Oleme seisukohal, et alampalk peab uuel aastal tõusma peaaegu samas tempos, mille pakkus aasta tagasi välja Indrek Neivelt,» ütles EAKL esimees Peep Peterson pärast keskliidu volikogu koosolekut pressiteate vahendusel.

Ekspankur Neivelt tõstis möödunud suvel Eestis diskussiooni keskpunkti miinimumpalga problemaatika. Neivelti hinnangul tuleks aastaks 2018 tõsta miinimumpalk 1000 euroni kuus vähendamaks inimeste Eestist lahkumist.

Toona leidis EAKL, et miinimumpalga tõstmisega tuleks käituda ettevaatlikult vältimaks tööhõive langemist. Miinimumpalga tõstmist 800 euroni lubasid valimisprogrammis ka sotsiaaldemokraadid.

Miinimumpalga lepivad Eestis kokku ametiühingute keskliit ja tööandjate liit, tänavu on see 390 eurot.

Koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning töötukassaga töötavad ametiühingud selle nimel, et igal töötajal tekiks võimalus saada vähemalt viie aasta tagant korralik väljaõpe. «Ka seisame selle eest, et ohutusse töökeskkonda investeerimine muutuks tööandjale soodsamaks, kui sellesse mitteinvesteerimine,» rääkis Peterson.

Möödunud aastat kokkuvõttes toodi positiivse poole pealt välja streigiseaduste jõustumise ärahoidmise ning töövõimereformi muutmine ametiühingute jaoks soodsamaks.

Eesti Ametiühingute Keskliidu volikogu koguneb kolm kord aastas ning see moodustatakse keskliidu liikmete esindajatest neljaks aastaks.

MajandusȀriuudised

Toimetaja: BNS

Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• 60 pluss

Töötervishoiu arst on avastanud arvukalt südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid: kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus ja psühholoogilised tegurid, aga rutiinse kontrolli käigus on avastatud ka väga tõsiseid terviseprobleeme nagu näiteks lahtist tuberkuloosi, diabeeti, infarkti ja kasvajaid.

Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põllu sõnul on kõige levinumad tööga seotud probleemid aga luu ja- lihaskonna kaebused ning probleemid on järjest noorematel inimestel. „Kui selle probleemiga kohe ei tegelda, siis on meil 20 aasta päras terve põlvkond kroonilisi haigeid,“ lisas Põld.

Arusaam töötervishoiu olulisusest on aastate taguse olukorraga võrreldes väga suure sammu edasi teinud, seda nii inimeste teadlikkuse osas kui ka kvaliteedi osas. Qvalitas Arstikeskuses käis eelmisel aastal töötervishoiu kontrollis 43 000 inimest, see on praktiliselt 10 protsenti tööjõulisest elanikkonnast. Arstikeskus teeb umbes kolmandiku töötervishoiu kontrollidest Eestis.

Dr Toomas Põllu sõnul on olukord Eesti töötervishoius võrreldes kümne aasta taguse ajaga nagu öö ja päev. Teadlikkus on kasvanud ja tööandjad on aru saanud, et meie elanikkond vananeb ning töötajate hoidmiseks tuleb nende tervisesse rohkem panustada.

„Eestis on väga palju ettevõtteid, kes töötervishoidu tõsiselt panustavad ja ma julgen öelda, et meie kliendid teevad oma töötajate heaks kindlasti rohkem ,kui seda seadus nõuab ning töötervishoidu ei investeerita pelgalt paberi pärast.“

Rutiinse töötervishoiu kontrolli käigus on arstid avastanud tõsiseid tervisehädasid kuni eluohtlike seisunditeni välja. Iga kümne terviskontrolli kohta leitakse kahel inimesel terviseprobleemid, mis vajavad lisauuringuid. „Praegusel hetkel on töötervise kontroll ainus regulaarselt tehtav tervisekontroll, mis aitab ennetada tõsisemaid terviseprobleeme või siis tekkinud haigustele kiiremini jälile saada,“ ütles Põld.

Tema meelest tuleks teha tööd veel parema koostöö nimel. Kõik töötervishoiu arstid peaksid oma informatsiooni samuti digilukku panema, et perearst dünaamikat jälgida saaks. Seda täna paljud teenuseosutajad ei tee ja siin peaks riik järelevalve abil kindlasti muutuste kiirendamisele kaasa aitama. Samuti tuleks rõhku pöörata sellele, et töötervishoiu arsti ja töökeskkonnale tehtud riskianalüüsi välja toodud probleemidega tõepoolest ka tegeldaks.

60 PLUSS»Uudised
Toimetaja: 60+

Üksikasjad

Avaldatud: 26 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre
ärileht.ee

Ajakirja Director peatoimetaja Taivo Paju sõnul peaksid palgatöötajad Eestis julgemalt nii-öelda suu lahti tegema.

„Palgatöötajad peaksid julgemad olema ja selgelt välja ütlema nii seda, kui nad endale rohkem ja huvitavamat tööd tahavad, aga samal ajal ka seda, kui nad puhkust vajavad ja rohkem ei jaksa,“ rääkis Paju neljapäeval Tallinnas toimunud karjääripäeva üritusel.

Samas leidis Paju, et inimestel ei tohiks olla „üheksast viieni“ mõtteviisi, kuid rõhutas sealjuures siiski, et tööandja ei tohiks töötaja entusiasmi ka ära kasutada ja teda tühjaks pigistada. „Noorem põlvkond oskab enda eest rohkem seista,“ märkis Paju.

Paju rõhutas ühtlasi, et tööandjad muutuvad töötajate palkamisel järjest valivamaks ja kõige hullemaks peetakse keskpärasust. „Heale tööle saamine on järjest raskem, kuid samas hoiavad tööandjad head töötajat kui kullatera,“ lisas ta.

Kokkuvõtlikult leidis Paju, et töötaja ja tööandja suhtes peaks valitsema tasakaal.