Artiklid

Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht

Lugeja küsib:
„Mis on osaajaga töötades teisiti kui täiskohaga palgal olles? Kas põhipuhkuse pikkus on sama?”

Osaajaga töötavale inimesele kehtivad samasugused õigused ja kohustused nagu täistööajaga töötajale. Ka puhkus peab olema vähemalt 28 kalendripäeva ja selle tasu arvutatakse samuti üldises korras. Kuna töötasu on väiksem, jääb ka puhkusetasu väiksemaks kui täistööajaga töötades.

Töötasu tuleb maksta kokkulepitud tööajaga võrdeliselt, lähtudes kehtivast töötasu alammäärast 390 eurot kuus. Kui kuupalgaline töötaja töötab n-ö poole kohaga ehk neli tundi päevas või 20 tundi nädalas, peab ta saama vähemalt 195 eurot kuus ehk poole täiskoha alammäärast. Vahel unustatakse, et osalise tööaja puhul algab ületunnitöö kohe pärast kokkulepitud tööaega. Töölepingus on mõistlik tööaeg täpselt esitada, et vältida vaidlusi, millal töötaja peab tööl olema ja millal mitte.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Helve Toomla, jurist
ärileht.ee

Lugeja küsib:
„Elan tööandjale kuuluvas korteris. Sain koondamisteate, kahekuulise etteteatamisega. Kas see tähtaeg laieneb ka korteri vabastamisele? Üürilepingut mul pole, töölepingus on vaid lause, et lepingu kehtivuse ajal on mul õigus elada tööandjale kuuluvas korteris aadressil X ning üür arvestatakse palgast maha.”

Teadmata, kuidas täpselt on see tööandja soodustus elamispinna kasutamiseks töölepingus kokku lepitud, ei oska üksikasjalikult vastata.

Tõenäoliselt aga tuleb lepingu lõppemisel korter vabastada. Üürilepinguid, sh eluruumi üürilepinguid, reguleerib võlaõigusseaduse 15. peatükk.

Kui soovite saada selle seaduse kohta selgitusi, soovitan pöörduda õigus- või advokaadibüroosse.

Liina Valdre, reporter
Eesti Päevaleht

Ärileht kutsus vestluslauda tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari ja ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni. Püüdsime leida vastust küsimustele, kas töötajate õigused on piisavalt kaitstud, mida teha kõrgete tööjõumaksudega ja kas Eestis on üldse vaja alampalka.
Kas Eesti töötajad seisavad enda eest?
Peep Peterson: Sõltub valdkonnast. Tervishoiu, transpordi ja energeetika sektoris on inimesed väga teadlikud. Kui on tugev ametiühing, siis inimesed tahavad sinna kuuluda. Siin eestlasel ja soomlasel vahet ei ole: tugevaga liitutakse, nõrka kardetakse.

Toomas Tamsar: Ma pean positiivseks seda, et Eestis on nii vähe streike. Streik on eelmise sajandi abinõu. Töötajatel või töötajate organisatsioonidel on palju muid viise ennast kuuldavaks teha.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Vilve Torn
Eesti Päevaleht

Kavas on tühistada seadusemuudatus, mis ettevõtjad poolteist aastat tagasi õigusest ilma jättis.
Justiitsminister Urmas Reinsalu kavatseb järgmise aasta alguses esitada valitsusele arutamiseks ettepaneku pöörata kas või mõningate mööndustega tagasi seadusemuudatus, mis võttis äriühingu juhatuse liikmetelt õiguse end töötuna arvele võtta.

2014. aasta 1. mail jõustus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus, mis lõikas ära ettevõtjate sotsiaalse kindlustatuse võimaluse. Olenemata sellest, kas äriühingu juhatuse liige saab oma ametis tasu või mitte, ei saa ta end töötuna arvele võtta. Ent erinevalt töösuhtest võib juhatuse liige tegutseda ka tasuta ja väikeettevõtluses on see pigem reegel.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Karmen Joller perearst,
Dagmar Lamp naine.postimees.ee toimetaja

Perearst Karmen Joller kirjutab, miks ei tasu ravimireklaamide õnge minna ning miks on väga oluline ka emadel-isadel lubada endal korralikult haige olla. «Üldine halb enesetunne ja väsimus on märk sellest, et keha vajab puhkust – energia kulub haigusega võitlemiseks,» ütleb arst.

Reklaam: «Emad ei võta haiguspäevi. Emad võtavad [ravimi nimetus].» Sarnase sisuga reklaame on päris mitmeid.

On lihtsalt kohutav näha, kuidas inimesi petta püütakse.

Emad ja isad võivad ka võtta haiguspäevi. Nad PEAVAD seda tegema. Teinekord aitab see, kui minna kasvõi mõni tund varem magama, näiteks koos lastega õhtul kell üheksa. Ja kui vaja, siis võtab iga ema ja iga isa töölt vaba päeva, et puhata ja end ravida. Kui õigel ajal aega maha ei võta, siis hiljem kulub paranemiseks kordades kauem aega. Sellega arvestab ka tööandja, kes mõistab, et kuluefektiivsuse seisukohalt on parem, kui tema töötajad korraga pikalt puuduma ei pea.

MITTE ÜKSKI ravim ei suuda tavalist köha ja nohuga, väsimuse ja palavikuga jne kulgevat ülemiste hingamisteede viirushaigust ravida ja haiguse kulgu kiirendada. Iga sümptom viirushaiguse puhul on vajalik, et haigust ravida – sümptomeid ei tohi maha suruda. Nohu ja köha tekitab organism selleks, et viirusi ja nende hävitamisega tekkinud jääke kehast kiiremini välja aidata. Palavik on vajalik viiruste hävitamiseks. Üldine halb enesetunne ja väsimus on märk sellest, et keha vajab puhkust – energia kulub haigusega võitlemiseks.

Seega ainus, mis terveks saada aitab, on puhkamine. Ja ainus, mis sellist haigestumist ennetab, on tervislik elustiil. Uuringud on näidanud, et haigus ei lühene, ei kulge kergemalt ega vähemate tüsistustega, kui haigestumise ajal erinevaid tervisetoite sööma hakatakse – küüslauku, sibulat, mett ja kõike muud kasulikku tuleb tarbida regulaarselt.

Ärge uskuge rumalaid reklaame ega katteta lubadusi!