Artiklid
- Üksikasjad
Kerli Kivistu, reporter
Eelmisel aastal käis töötukassas karjäärinõustamisel töötavaid ja töötuna mitteregistreeritud inimesi ligikaudu 7200 korral. Kõige enam käisid nõustamisel inimesed vanuses 26-34 eluaastat ja sugude lõikes moodustavad suurema osa nõustamisel käinutest naised, aga aasta jooksul on karjäärinõu saanud ka enam kui 2000 meest.
«Ka sel aastal ootame karjäärinõustamisele töötavaid inimesi ja teisi, kes ei ole töötukassas töötuna registreeritud (näiteks õppijad, pereliikmete hooldajad, tervise tõttu mittetöötavad inimesed, pensionile jäänud või töötud, kes ei otsi tööd töötukassa abiga), et koos nõustajaga läbi arutada töötamisega seotud arenguvõimalusi ja enesetäiendusi,» ütles töötukassa nõustamisteenuste juht Lana Randaru.
Töötukassa maakondlikes osakondades töötab kokku 44 karjäärinõustajat, kellest 24 nõustavad töötavaid ja töötukassas töötuna mitteregistreeritud inimesi. Karjäärinõustajad viivad individuaalseid ja grupinõustamisi läbi nii töötukassa büroos kohapeal kui ka koostöös erinevate organisatsioonidega väljaspool töötukassat (näiteks tööandja juures).
«Selleks, et töötavad inimesed saaksid endale sobival ajahetkel karjäärinõu, oleme avanud võimaluse e-kirja ja Skype teel karjäärinõustamiseks,» sõnas Randaru. Ta lisas, et võimalus karjäärinõustajaga suhelda silmast-silma kohtumata muudab karjäärinõustamise paremini kättesaadavaks töötavatele inimestele ja ka näiteks liikumisraskustega või hoolduskohustusega inimestele.
Nõustamisest huvitatud töötajatele pakutakse näiteks eneseanalüüsi võimalust läbimõeldud karjäärialaste valikute tegemiseks. Samuti nõustamist õppimisvõimaluste ja -vajaduste (täiend-, ümberõpe, koolitused) väljaselgitamiseks ja ühtlasi ka tuge muutustega kohanemisel, töölt tööle liikumise toetamisel ja koondamisjuhtumite puhul.
- Üksikasjad
Silja Lättemäe
Maaleht
1. jaanuaril 2016 jõustus üle 250 seadusemuudatuse. Neist olulisimad on uus lastekaitseseadus, toetuste tõus peredele, samuti maksutagastus madalapalgalistele ja pangahoiuste kaitse.
Toetus esimesele ja teisele lapsele tõusis tänavu 1. jaanuarist 50 euroni kuus iga lapse kohta. Alates kolmandast lapsest makstakse perele 100 eurot kuus. Näiteks kahelapseline pere saab lapsetoetust kokku 100 eurot kuus. Kui peres on kolm last, siis kaks last saavad kumbki 50 eurot ja kolmas 100 eurot, nii et kokku saab kolme lapsega pere 200 eurot lapsetoetust kuus.
Riiklike peretoetuste seaduse muudatus määrab lapsetoetuse tõusu ka järgnevaks neljaks aastaks. Alates 2017. a hakatakse lisaks maksma lasterikka pere toetust, see on kolme- kuni kuuelapselistele peredele 200 eurot, alates seitsmendast lapsest 370 eurot pere kohta kuus.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Kas ületunnid või mitte, sõltub tööajaarvestusest.
Lugeja küsib: „Töötan laos, kus temperatuur on ööpäev läbi +5 kuni +7 kraadi. Vahetus selles ruumis kestab kaheksa tundi. Ühel nädalal töötan järjest kuus päeva, teisel viis, kalendrikuus tuleb seega kaks viiepäevast ja kaks kuuepäevast töönädalat. Kas tööandja kehtestatud töögraafik on seaduslik? Kui saan praegu puhkepäevi ettenähtust vähem, siis kas selle võrra on mu põhipuhkus pikem? Kas tööpäevad nii madala temperatuuriga ruumis annavad lisapuhkusepäevi või muid soodustusi?”
Kahjuks ei selgu küsimusest, milline tööajaarvestuse viis on töölepingus kokku lepitud. Summeeritud tööajaarvestuse korral võib selline tööajajaotus olla seaduslik, kuid tingimusel, et oleks järgitud tööaja üldist normi. Ühekuulise arvestusaja korral on näiteks jaanuaris kalendrijärgsete töötundide arv 160 (20 kalendrijärgset tööpäeva korrutatult kaheksa täistööaja tunniga) ja nii palju tunde tuleb jaanuaris tööd teha.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
ANNI RAIGNA,
tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja
Maaleht
Kas töötajat saab koondada ainult sel põhjusel, et tema tervis on kehvaks läinud? Olen 30 aastat töötanud õmblejana, nüüd on mul tervis kehvaks jäänud, seetõttu määrati mulle puue ja 80% töövõimetust.
Samas olen võimeline veel osaliselt töötama, aga kardan, et mind nüüd enam tööle ei jäeta. Kas töökohast saab mind koondada ainuüksi seetõttu, et mulle on määratud puue?
Maalehe lugeja
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Kerli Kivistu, reporter
Töötuskindlustushüvitist on sellel aastal võimalik saada maksimaalselt 1303 eurot ja 86 senti kuus, kuid minimaalne töötuskindlustushüvitis 31 kalendripäeva eest on käesoleval aastal 201 eurot ja viis senti.
Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on keskmine ühe kalendripäeva töötasu 28 eurot ja 4 senti, mille töötukassa arvutab möödunud aastal makstud töötuskindlustusmaksete alusel.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50 protsenti ja seejärel 40 protsenti kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele.
Ühe kalendripäeva hüvitise suurusele on kehtestatud ülempiir, milleks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal. 2016. aastal on hüvitist võimalik saada esimesel sajal päeva 42 eurot ja kuus senti päevas ja alates 101. päevast 33 eurot ja 65 senti päevas.
Töötuskindlustusega hõlmatute arv oli eelmisel aastal 606 999 inimest, mis on 4442 inimest rohkem kui 2014. aastal.
Alates 1. jaanuarist muutus ka töötutoetuse päevamäär, mis on nüüd 4 eurot ja 41 senti päevas, eelmisel aastal oli töötutoetuse päevamäär 4 eurot ja 1 senti. Töötutoetuse 31-kordne päevamäär on 136 eurot ja 71 senti.
Lehekülg 926 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee