Üksikasjad

Avaldatud: 14 jaanuar 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Romet Kreek
Eesti Päevaleht

Eesti majanduses on tootlikkuse kasv aastatel 2001–2007 ja 2007–2013 olnud nagu öö ja päev.
Tootlikkuse kasv on järsult pidurdunud, kuid tööjõukulud kasvavad, selgus majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) raportist.

Aastatel 2001–2007 oli Eesti tööjõu tootlikkuse keskmise kasvu poolest 29 riigi seas esikohal napilt Slovakkia ja Lõuna-Korea ees, kuid 2007–2013 kasvas tööjõu tootlikkus Eestist kiiremini hulgas riikides. Esimesel perioodil kasvas Eestis tootlikkus keskmiselt üle 6% aastas, teisel perioodil alla 1,5% aastas. Ka teistes riikides on märgata tootlikkuse kasvu aeglustumist.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 jaanuar 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Anneli Ammas, reporter

Praxis pakub välja, et haiguslehe kehtivuse ajal võiks edaspidi ka töötada, ning analüütikud soovitavad ühtlasi kaaluda tööandja makstavat haigushüvitise aja pikendamist viielt päevalt 30-le.

Analüütikute soovitusel peaks tööandja kohustuste suurendamisega kaasnema sotsiaalmaksu alandamine ning soodustused töötajate tervisekulude kandmisel.

Turtsuv ja väikese palavikuga inimene ei või haiguslehe ajal ametlikult tööd teha, kuigi paljudes kohtades seda tehakse. Seetõttu ei võeta sageli üldse haiguslehte ning haigus võib hoopis kauem kesta või võetakse leht, kuid tehakse selle ajal tööd, mille eest tasu ei saa. Igal juhul tähendab haigeks jäämine inimesele märkimisväärset rahalist kaotust, rääkimata pikemaajalisest haigusest, mille tagajärjel võib inimene üldse tööta jääda.

Artikkel jätkub...

Edasi saab lugeda digilehes.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 jaanuar 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Kuidas teha nii, et haiguspäevadest tekkiv kahju oleks võimalikult väike nii inimesele kui ka kogu majandusele? Tänasest lehest leiate ülevaate poliitikauuringute keskuse Praxis mõttepaberist.

Võib aplodeerida ettepanekutele, mis pakuvad paindlikku lähenemist. Näiteks praegu ei tohi haiguslehe ajal tööd teha. Küllap suudab igaüks kujutleda haigusi, mis enamikku kontoritöödest ei takista. Jalaluumurruga inimesel oleks ilmselt raske end igal hommikul töökohale vedada. Kirjadele vastata, telefonitsi suhelda ja palju muudki võiks ta aga pärast ägedate valude taandumist ometi teha. See tähendaks, et tööandja ei pea talle asendajat otsima, inimene ise ei jää sisulisest tööst täielikult eemale ning lõpuks vähendab see koormat ravikindlustuse eelarvele. Muidugi ei kehti see ühtviisi kõigi puhul: küllalt raske on kujutleda töötamas murtud jalaluuga balletiartisti, olgu või osaajaga. Mõistlikult rakendatud paindlikkusest võidaksid aga lõppkokkuvõttes kõik, kui koorem kogu majandusele on väiksem.

Kinnituseks, et hüvitiseta haiguspäevade vähendamine on mõistlik, toob Praxis näite Rootsist. Lühikeseks ajaks haiguslehti hakati võtma rohkem, ent pikemalt töölt eemal olemine vähenes. Küllap ongi mõistlik motiveerida seda, et haigestunud inimene ei läheks tööle teisi nakatama, vaid hakkaks end kohe kodus ravima.

Vaieldavam on ettepanek jätta kuni kuu kestva haiguse hüvitis täielikult tööandja kanda. Sellega kaasneks küll ettepaneku järgi sotsiaalmaksu alandamine ning kompensatsioonid väikeettevõtjatele ja krooniliste haigete hüvitiste maksmiseks. Teisalt tekib küsimus, kas see ei too kaasa nõrgema tervisega inimeste tööelust välja tõrjumist – vastupidiselt sellele, mida ülejäänud ettepanekutega taotletakse? Samuti puudutab see väikelaste vanemaid. Lapsi kasvatavate perede seadmist halba olukorda tuleb igati vältida.

Hoopis problemaatiline ja lausa maailmavaatelisi küsimusi tekitav on aga kõik see, mis puudutab maksuvaba raviteenuste hüvitamist tööandja poolt. Esiteks, kas ja kuidas nõrgendaks see ravikindlustuse solidaarsuspõhimõtet? Võib eeldada, et tööandjad on varmamad hüvitama kõrgemapalgaliste kulusid – niigi jõukamad saaksid veelgi parema kohtlemise ning maksuvähenduse tõttu jääks vähem ressursse ülejäänutele. Liberaalsest vaatenurgast tuleks aga küsida, kas on põhjust luua sellist patriarhaalse maiguga, mõisa korda meenutavat süsteemi, kus tööandja otsustab töötaja ravi ning maksuvaba spordihüvitise kaudu ka vaba aja üle.

Vast on siiski mõistlikum panustada maksuraha võimalikult laialt kättesaadavate liikumisvõimaluste loomisse alates näiteks kergliiklusteedest ja spordiradadest, selmet tekitada maksutulude leket tugevamate ettevõtete töötajate kasuks.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 jaanuar 2016

• Postimees

Aivar Pau, tehnoloogiaajakirjanik

Eesti on alustanud valitsuse tasandil arutelusid mitmete soodustuste tegemiseks, et aidata siinsetel alustavatel ettevõtetel luua uusi töökohti ning meelitada neil koha sisse võtma välismaistel tippspetsialistel.

Näiteks arutati peaminister Taavi Rõivase kokku kutsutud ümarlaual täna start-up ettevõtete ettepanekut muuta välismaalaste seadust selliselt, et start-up ettevõtete asutajad ja töötad saaksid lihtsustatud korras elamislubasid. Edasi analüüsib start-up elamisloa võimalusi siseministeerium.

Teise teemana oli täna laual küsimus, kuidas muuta osalusoptsioonide maksustamine iduettevõtete jaoks soodsamaks. Näiteks selliselt, et ettevõtte täieliku müügi korral enne kolme-aastast optsioonide maksuvabastuse tähtaja täitumist mitte rakendada erisoodustusmaksu ning käsitleda osalusoptsioone ettevõtlustuluna.

«Edasi ootab meid ees analüüs, mis on olemasoleva optsioonide maksustamise head ja vead, mis on sektori vajadused ja probleemid ning mis viisil saaks neid maksudega lahendada. Ilmselgelt keeruline teema, mida kiirkorras ülejala lahendada ei tohi mingil juhul.» ütles Postimehele arutelul osalenud rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on Eesti start-up’ide arvult per capita Euroopas esikohal. «Usume, et edu loob uut edu ja meil on potentsiaali enamaks. Tahame motiveerida ettevõtlikke talente Eestis töötama, et tänastest start-upidest kasvaksid rahvusvahelised korporatsioonid,» ütles Rõivas.