Üksikasjad

Avaldatud: 17 november 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Lugeja küsib:
„Kui palju võib töötaja võtta aastas palgata puhkust? Kas tööandja peab seda andma, kui töötaja küsib, või on tal õigus ka keelduda? Kas on mõni töötajate grupp, kel on vajaduse korral alati õigus palgata puhkust saada?”

Üldjuhul saab tasustamata ehk palgata puhkust võtta poolte kokkuleppel, mis tähendab, et tööandja kas annab selleks nõusoleku või keeldub. Nõuda töötaja seda ei saa. Palgata puhkuse kestust seadus ette ei näe, selleski tuleb kokku leppida.

Sellest üldreeglist on töölepinguseaduses (TLS) kaks erandit: tööandja peab kalendriaastas kuni kümneks tööpäevaks lubama palgata puhkusele vanema (nii ema kui ka isa), kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last. Tasustamata puhkuse õigus on ka töötajal, kes tahab seda võtta sisseastumiseksamite, -katsete jms tegemiseks. Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) alusel on osa õppepuhkust tasuta.

Saada oma tööalane küsimus: .
Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 november 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Sirje Niitra, toimetaja

Paljud meist on oma tööelu jooksul kokku puutunud koondamisega ja kindlasti on neidki, kes just praegu peatse töökaotuse hirmus tulevikku mustades värvides näevad. Töötajaid saab koondada ka nii, et keegi ei saa haiget, ja vahel annab see võimaluse uueks väljakutseks.

Artikkel jätkub,

edasi saab lugeda originaalist
http://tarbija24.postimees.ee/3398075/koondada-on-voimalik-vaarikalt

Üksikasjad

Avaldatud: 16 november 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Siiri Liiva, reporter

«Tööandjal ei ole tööd pakkuda ja ta soovib töötajad saata teise ettevõttesse tellimust täitma, tööandja kinnitusel renditakse töötajad ajutiselt välja. Kas tööandjal on õigus seda teha, kui töölepingus kokkulepet renditöö tegemiseks sõlmitud ei ole? Kelle korraldusi teises ettevõttes töötaja täitma peab – kas oma tööandja või sealse ettevõtte esindaja korraldusi?» uurib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.

Renditööjõu vahendajana tegutsemiseks peab ettevõtja esitama majandustegevusteate majandustegevuse registrile. Töötaja saab registrist ka kontrollida, kas tööandja on vastavasisulise teate esitanud. Kui teade on esitatud, on tööjõu rentimine seaduslik, kuid lisaks peab renditöö tegemine kajastuma töötaja töölepingus.

Töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja töötajaga kirjalikult kokku leppima, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Töötaja peab teadma, millises ettevõttes ja kui kaua ta renditöötajana töötab ning kelle korraldustele alluma peab.

Kui töötaja on seni töötanud selle ettevõtja alluvuses, kes on ühtlasi temaga töölepingu sõlminud ja töölepingus renditöö tegemise kokkulepet ei ole, peab tööandja pidama muudatuste tegemiseks läbirääkimisi ja kokkuleppe saavutamisel vormistama selle kirjalikult. Kui töötaja renditööna teise ettevõttesse nõus minema ei ole, on tal õigus keelduda ning nõuda oma senise töölepingu tingimuste täitmist.

Praktikas on välja kujunenud, et kasutajaettevõtja juures annab töökorraldusi kasutajaettevõtja esindaja, kuid teatud juhtudel on võimalik tööd korraldada ka nii, et ülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib siiski rendiettevõtja ehk töötaja tegelik tööandja. Kui kasutajaettevõtja ja tegeliku tööandja korralduse vahel tekib vastuolu, peab töötaja seadusest tulenevalt lähtuma rendiettevõtja korraldustest. Samas kui töötajal tekib ohtlik olukord töökeskkonnas, peab ta järgima igal juhul kogu töökeskkonna eest vastutava kasutajaettevõtja korraldusi.

Märkimist väärib, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt tuleb kasutajaettevõtjal tagada, et renditöötaja täidaks tema juures töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Tema kohustuseks on renditöötajat juhendada ja välja õpetada ning vajadusel muretseda näiteks isikukaitsevahendid.

TARBIJA->LUGEJA KÜSIB

Üksikasjad

Avaldatud: 13 november 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kolmandas kvartalis oli tööhõive määr viimase 15 aasta kõrgeim, töötuse määr oli kolmandas kvartalis 5,2% ja tööhõive määr 67,2%, teatas statistikaamet. Kolmanda kvartali tööhõive ja töötuse näitajad sarnanesid majandusbuumiaegsetele näitajatele.
Töötuse määr kahanes võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 2,3 protsendipunkti, mis tähendas töötute hinnangulise arvu vähenemist 36 500-ni ja töötuse määra langemist 5,2%-ni. Need näitajad sarnanevad üha enam majandusbuumi aegsetega aastatel 2006-2007, kui töötuse määr oli 4-5% ja töötute arv alla 40 000.

Tööhõive määr oli kolmandas kvartalis 67,2% ja hõivatuid hinnanguliselt 661 000. Tegemist on kvartali kõrgeima tööhõive määraga alates 2000. aastast. Ka hõivatute arv jäi alla vaid mõnele kvartalile, sealhulgas majandusbuumi tipus olnud 2007. aasta III kvartalile.

Et tööealiste inimeste arv on aasta-aastalt vähenenud, siis tähendas hõivatute suurenenud arv ka elanikkonna üldist aktiivsuse kasvu tööturul. Tööjõus osalemise määr oli 70,9%, mis oli ligi kaks protsendipunkti suurem kui 2014. aasta samal ajal ning küündis sarnaselt hõivemääraga kõrgeimale tasemele alates 2000. aastast.

Oluliselt langes 2015. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga ka mitteaktiivsete inimeste arv, mis viitab sellele, et hõivatute arv on kasvanud nii töötute kui ka mitteaktiivsusest tööturule siirdunute tõttu. Pikaajaliste töötute arv (12 kuud või enam tööd otsinud) kahanes 2014. aasta III kvartaliga võrreldes ligi 10 000 võrra ning oli hinnanguliselt 13 000.

Tööturunäitajad paranesid kõigis vanuserühmades, meeste ja naiste ning eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas.