Artiklid
- Üksikasjad
Liis Velsker, reporter
Käesolevast aastast lapsehoolduspuhkuselt Tallinna linnakantseleisse tööle naasta soovinud, kuid ootamatult koondatud kahe poja ema võitis töövaidluskomisjonis Tallinna linna.
Töövaidluskomisjoni eilses otsuses seisab, et naise avaldus rahuldatakse osaliselt. Komisjon tuvastas, et Maria (nimi muudetud – toim) ja Tallinna linnakantselei vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemine on tühine, kuid lõpetas siiski lepingu.
Tallinna linnakantselei peab koondatud emale maksma hüvitist tema 3,5 kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 5390 eurot. Maria (41) taotles hüvitise suurendamist kuni pooleteise aasta keskmise töötasuni ehk 27 720 euroni.
Töövaidluskomisjon toob otsust põhjendades välja, et tööandja ehk antud juhul Tallinna linnakantselei peab koondatavate seast tegema kindlaks isikud, kelle hulgas on töötajad, kes kasvatavad alla kolmeaastast last ning viimased tuleb eelisjärjekorras kõrvale jätta.
«Kui väikelapse vanemad on eelisõigusena koondatavate töötajate hulgast välja arvatud, saab tööandja allesjäänud ringist valida koondatavad,» seisab otsuses.
Töövaidluskomisjon märgib otsuses, et samas osakonnas, kus töötas Maria, oli ka töötaja X (nimi varjatud – toim), kes ei kasvata alla kolmeaastast last, kuid täitis ametijuhendi järgi täpselt ühesuguseid arengukavadega seotud tööülesandeid, mistõttu oleks Tallinna linnakantselei pidanud koondama esmajärgus hoopis tema.
Tallinna linnakantselei palkas pärast ühe aasta ja kaheksa kuu vanust ning 13-aastast poega kasvatava ema koondamist töövaidluskomisjoni jaoks kaks Aivar Pilve advokaadibüroo vandeadvokaati ja lubas minna kohtuni välja.
Täpselt nädal tagasi toimus ka töövaidluskomisjoni istung. «Minu jaoks oli see väga ebameeldiv kogemus. Istung kestis üks tund ja 45 minutit,» tunnistas Maria.
Ligi paarkümmend aastat Tallinna linnasüsteemis töötanud Maria jäi dekreeti tunamullu mais. Ta oli viimased neli aastat töötanud linnakantselei arenguteenistuses. Käesolevast aastast pidi ta tööpostile naasma, kuid tagasi teda enam ei lastud.
«Mind hoiti kolm nädalat kodus, öeldi, et Tallinna linnal ei ole [mulle] tööd. Iga nädala lõpus sain meili teel kirja, et pikendame teie kodus viibimise aega,» meenutas naine.
20. jaanuaril toimunud Tallinna linnavalitsuse istungil kinnitati linnakantselei teenistuskohtade koosseisu muudatus. Kaks päeva hiljem sai Maria kätte oma töölepingu ülesütlemise avalduse.
«Nad ütlesid, et saavad aru, et rikuvad seadust, aga nad lähevad ikkagi seda teed pidi ja võtavad kogu vastutuse enda kanda,» rääkis naine.
Töölepingu seaduse järgi on koondamisel eelisõigus tööle jääda alla kolmeaastase lapse vanemal, keelatud on töölepingut üles öelda raseda ja lapsehoolduspuhkusel viibiva vanemaga.
Maria uueks ülemuseks saama pidanud Tallinna linna finantsdirektor Katrin Kendra selgitas märtsi alguses, et ametnik oli tööl arenguteenistuses, kust ta jäi koju lapsehoolduspuhkusele.
«Vahepeal toimusid muudatused ning funktsioonid, nagu arengukavade koostamine ja välisrahastusega projektide juhtimine, anti üle linna finantsteenistustele. Ütleme ausalt, oleme suutnud seda funktsiooni täita oluliselt optimaalsema koosseisuga ehk senise umbes seitsmeliikmelise meeskonna asemel on meil tööl ainult neli inimest ja kõik ülesanded saavad täidetud,» rääkis ta. Vastust küsimusele, miks ikkagi alla kolmeaastast last kasvatav naine koondati, ei tulnud.
Tallinna linn võib töövaidluskomisjoni otsusega mitte nõustudes esitada hagiavalduse ühe kuu jooksul maakohtusse.
Tallinna linna pressiteenistus märkis, et esitatud kaebus rahuldati vaid osaliselt ning komisjon nõustus mitme linnakantselei seisukoha ja taotlusega. «Linna eesmärk ei ole olnud seda vaidlust pidada. Seetõttu võib edasikaebamine sõltuda ühtlasi sellest, kas vaidlust otsustab jätkata Maria (nimi muudetud – toim). Oleme jätkuvalt seisukohal, et poolte seisukohtade lähendamiseks ja õigusrahu saavutamiseks on mõistlikumaid lahendusi ning linnakantselei on olnud nendeks avatud,» lisati teates.
- Üksikasjad
Seoses töövõimereformi käivitumisega hakkab alates 1. juulist 2016 töövõimetuspensionäride riigipoolset sotsiaalmaksu menetlema Eesti Töötukassa. Viimane periood, mille eest saab Sotsiaalkindlustusametist sotsiaalmaksutagastust taotleda, on juuni 2016.
Pärast 4. juulit Sotsiaalkindlustusametile eelmiste perioodide eest esitatud taotlused jäävad rahuldamata, samuti ei rahulda selliseid taotlusi Eesti Töötukassa.
Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks alates 1. juulist 2016 tuleb esitada taotlus töötukassale alates 1. juulist 2016 kuni 2. augustini 2016. Taotlusi saab esitada nii posti teel, e-posti teel digiallkirjastatuna, kohapeal töötukassa maakondlikus osakonnas või töötukassa portaali iseteeninduse kaudu aadressil www.tootukassa.ee
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib:
„Kuidas toimida olukorras, kus tööandja tahab meie töölepingud lõpetada ja sõlmida täpselt sama töö tegemiseks töövõtulepingud?”
Tõenäoliselt on tegemist tööandja sooviga töösuhte tegelikku olemust varjata ja töötajate kulul kokku hoida. Seda, kuidas toimida, peab küsija ise otsustama, kuid soovitan töölepingu ülesütlemisest või poolte kokkuleppel lõpetamisest keelduda.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Saada oma tööalane küsimus . Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.
- Üksikasjad
Mari Aaspõllu, Juhtiv toimetaja
www.DELFI.ee
Andmekaitse inspektsioonilt küsitakse kõige enam nõu isikuandmete töösuhetes kasutamise asjus. Näiteks küsitakse, kas tööandjal on õigus kontrollida töötaja tööalast e-kirjavahetust või seada üles jälgimiskaamera, selgub inspektsiooni peadirektori aastaettekandest.
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep esitab täna riigikogu põhiseaduskomisjonile ja õiguskantslerile aastaettekande, milles annab ülevaate isikuandmete kaitsest, avaliku teabe kättesaadavusest ja andmekogude järelevalvest. Ühtlasi annab ta soovitusi, mida võiks teha paremini.
"Mulluse statistika põhjal võin öelda, et kõige sagedamini pöörduvad tavalised inimesed meie poole isikuandmete töösuhetes kasutamise asjus. Tihti tekitab küsimusi kaamerate jms salvestus- ja jälgimisseadmete kasutamine – samuti eeskätt töösuhetes," märkis Peep.
"Praktilisi probleeme on väga erinevaid. Näiteks kas tööandjal on õigus kontrollida töötaja tööalast e-kirjavahetust ning kui kaua võib tööandja hoida kasutuses endise töötaja nimega e-posti aadressi? Vastus esimesele on, et võib küll, kuid mitte salaja. Vastus teisele on, et kohe peab sulgema," selgitas peadirektor.
"Teiseks sagedasemaks teemaks on soov lõpetada enda isikuandmete internetis avaldamine. Enamasti on avaldajaks teine eraisik. Võime küll anda nõu, kuid eraisikute omavahelisi tülisid inspektsioon ei lahenda," nentis Peep.
Seadusandja lisas alates jaanuarist inspektsiooni ülesannetesse andmekogude järelevalve (sõltumata sellest, kas nad sisaldavad isikuandmeid). "Nendin, et seadusega registrite pidamisele kehtestatud põhinõudeid on seni tihti eiratud. Kontrollime andmekogude pidajaid nii üldiste seiretega kui konkreetsete menetlustega. Teeme seda heas koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga (küberturbeasutusega) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (kes jätab ignorandid tõukefondide rahast ilma)," sõnas Peep.
Avaliku sektori osas on inspektsiooni suurema tähelepanu all tervishoid ja terviseandmed. Mullu auditeeriti 22 perearstipraksist, ühte suurhaiglat ning e-kiirabi.
Samuti on inspektsiooni rolliks anda nõu ja hoiatada, kui riigiasutused unustavad õigusloomes ja registrimajanduses isikuandmete alased riskid. "Tõden, et probleeme siin on. Näiteks registrites isikuandmete säilitustähtaegade määramise unustamine või laest võetud tähtajad on probleem, mis kordub ühest andmekogu põhimääruse eelnõust teise. Mullu oli suuremaiks muredeks kava anda kindlustusseltsidele otseligipääs e-tervise andmetele, samuti meie hinnangul ülemäärane maksuameti volituste laiendamine," sõnas Peep.
Inspektsioon vastas mullu 2505 küsimusele (sh 1136 infotelefoni kõnele). Ennetustöös saadeti 5 hoiatavat või soovitavat ringkirja 149 adressaadile, 14 seirega monitooriti 412 asutust ja ettevõtet. Samuti viidi läbi 24 ennetavat auditit.
Osa ennetustööst oli rahvusvaheline – inspektsioon seiras personaliandmestikku Baltimaade suurimais poekettides ning üleilmses koostöös lastele ja noortele suunatud mobiilirakendusi.
Andmekaitse inspektsioon sai 446 kaebust ning algatas ilma kaebuseta 384 järelevalveasja. Tehti 299 ettepanekut-soovitust ning 77 ettekirjutust. Väärteoasju oli 16: pooltes karistati tööalase ligipääsu väärkasutamist riiklikele andmekogudele, pooltes omavalitsusametnikke tundlike isikuandmete avalikustamise eest veebipõhistes dokumendiregistrites. Karmistati võitlust e-rämpspostiga ning avaldati spämmijate must nimekiri.
Inspektsioon avaldas arvamust 35 õigusakti eelnõu kohta, lisaks kooskõlastati 167 andmekogu (koos põhimääruste eelnõude hindamisega). Registreeriti 540 delikaatsete isikuandmete töötlejat, anti luba 29 teadusuuringuks ning 8 isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamiseks.
Lähiaastate suurimaks väljakutseks on 2018. a. jõustuva Euroopa Liidu andmekaitsereformi ellurakendamine.
- Üksikasjad
Agne Narusk,
Eesti Päevaleht
Palgatöö on töötavatele noortele peamine sissetulekuallikas, millest niisama lihtsalt ei loobuta.
Ehkki ainult tühine osa 18–30-aastaseid noori tegutses aasta lõpus kas vabakutselise, FIE või eraettevõtjana, näeb ettevõtluses tulevikku koguni 53% vastanuid.
Ühtaegu nii palgatöö kui ka ettevõtlusega soovib tegeleda 35% noori ja üksnes ettevõtjana näeb end 18% vastanuid, selgus Swedbanki rahaasjade teabekeskuse noorte finantskäitumist ja tulevikuplaane käsitlenud uuringust.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 906 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee