Artiklid

Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Urmas Somelar osutas koristaja ameti näitel tänases Ärilehes, et üle 45-aastane inimene ei ole enam kuigi võimeline uusi töövõtteid omandama.

Täna pärastlõunal saabus Somelari poolt vabandus, kus ta mõistis oma sõnakasutuse hukka.

"Vabandan Eesti Päevalehele antud intervjuus tehtud väljaütlemiste pärast inimeste õppimisvõime ja keelebarjääri kohta. Annan omale aru, et hooletu sõnakasutusega olen tekitanud paljudes pahameelt ja sellele ei ole õigustust. Mul on kahju ja ma vabandan," ütles Somelar.

Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Urmas Somelar osutas koristaja ameti näitel tänases Ärilehes, et üle 45-aastane inimene ei ole enam kuigi võimeline uusi töövõtteid omandama. Somelar küll vabandas sõnakasutuse eest, kuid teema jäi endiselt õhku. Ümberõpet puudutava temaatikaga igapäevaselt tegelev töötukassa spetsialist Marja Saarma selgitas, miks selline seiskoht vale on.
"Nii Eestis kui ka teistes riikides on teravalt päevakorras tööjõu vananemise teema. Eluiga pikeneb, tööturul tuleb aktiivsena püsida järjest kauem. Samuti muutub tööturg ise: tulevad uued ametikohad, mis nõuavad teistsuguseid oskusi, tehnika areneb, mistõttu järjest enam oodatakse töötajalt valmisolekut uusi teadmisi ja oskusi omandada. Kõik need muutused kokku on nihutanud ka vanuselisi piire," ütles Saarma Ärilehele.

"Tänapäevases mõistes on 45+ ja ka 50+ vanuses inimesed keskea vanusegruppi kuuluvad ning töötukassa tänasele kogemusele tuginedes täiesti valmis muutustega kaasa minema. Nad kasutavad igapäevaselt arvutit, suhtlevad võõrkeeltes, hoiavad ennast kursis oma valdkonna uuendustega ning on tööturul aktiivsed," kirjeldas ta.

"Puutume sellesse vanusegruppi kuuluvate inimestega igapäevaselt kokku ning tervikuna võib neid iseloomustada pigem nii, et nad oskavad väärtustada oma tööalast arengut, tahavad õppida, neid huvitab õppimine ja uued asjad. Selles vanuses õpitakse süvenenumalt, tähtis on, et õpitav oleks huvitav ja inimesele kasulik," sõnas Saarma.

"Sageli sellesse vanusegruppi kuuluvad inimesed soovivadki teha oma tööelus kannapööret ning on valmis uut ametit õppima. Eelnev töö- ja elukogemus aitab sageli uusi asju õppida lihtsamalt," jätkas ta.

Siiski leidub selles vanusegrupis ka mõningaid teatavaid takistusi, miks mõnikord uut tööd ei leita.

"Inimesed ei oska ise hästi enda tugevusi ja oskusi välja tuua. Karjäärinõustamise käigus – teenus, mida töötukassa pakub kõikidele inimestele, sõltumata sellest, kas ollakse töötavad või töötud – tihtilugu pilt avardub ja õpitakse nägema seoseid erinevate ametite vahel, kuidas olemasolevad oskused sobituvad uude ametisse, mida oleks vaja juurde õppida," ütles Saarma.

"Nõustamine aitab ka sõnastada vanusega tulevaid plusse ja eeliseid. Igal juhul on vanusegrupp 45+ ja 50+ ning miks ka mitte 60+ suure potentsiaaliga tööjõud," leidis ta.

Värsketest riigiametnike palgaandmetest selgus, et veeteede ameti juhi Rene Arikase kuupalk on 5000 eurot, aga lennuameti juhil Kristjan Telvel 3000 eurot.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal põhjendas palkade erinevust sellega, et veeteede ametis töötab kümme korda rohkem inimesi kui lennuametis, mistõttu on juhi koormus suurem.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Maria Reinik, reporter

Info- ja kommunikatsioonivaldkonna tööandjad julgustavad töövõimetuspensionäre tööle kandideerima, lubades lähtuda otsustamisel eelkõige kandidaadi pädevusest.

Eile Playtechi Tallinna kontoris korraldatud töövõimereformi-teemalises ümarlauas «Eesti oma tööjõud – vähenenud töövõime võimalused, takistused ja innovatsioon» osalenud ettevõtete esindajad tõdesid, et nende valdkonnas valitseb arvestatav tööjõupuudus.

Seetõttu on mitmed ettevõtted pidevalt valmis värbama uusi töötajaid, sõltumata sellest, kas tegu on töövõimetuspensionäriga või mitte. Reeglina on ettevõtetes korraldatud juba praegu näiteks ratastooliga ligipääsetavus, kohati võimaldatakse kodust töötada, pakutakse tasuta psühholoogi tuge ning ollakse valmis kohandama tööd muul moel konkreetse töötaja vajadustele vastavaks.

«Me julgustame töövõimetuspensionäre endale tööle kandideerima. Kui te leiate meie kodulehelt endale sobiva tööpakkumise, siis pöörduge kindlasti meie poole,» rääkis ümarlauda võõrustanud Playtech Eesti personalidirektor Kristi Ansberg.

«Isegi kui konkreetset teile sobivat tööd silma ei hakka, tasub kirjutada, et teaksime teiega arvestada, kui peaks mõni võimalus avanema,» lisas ta. Sarnast valmidust kinnitasid ka mitmete teiste ümarlauas osalenud ettevõtete esindajad.

Ümarlauas osalenute sõnul motiveerivad tööandjaid töötukassa pakutavad teenused tööandjatele, eriti koolitused ning töökoha kohandamine, kuid leiti, et infot teenuste kohta võiks olla rohkem. Samuti hinnati kõrgelt, et riik tasub teatud puhkudel töövõimetuspensionäri palganud tööandja sotsiaalmaksu miinimumpalga ulatuses.

Ürituse korraldanud sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juhi Arne Kailase sõnul oli tänasest arutelust kõlama jäänud optimism positiivne üllatus. «Kindlasti võtame kohtumisel kuuldud soovitusi arvesse edasises suhtluses tööandjatega, et aidata headel ideedel ka praktikas rakenduda,» rääkis Kailas.

Ümarlauas osalesid Eesti Tööandjate Keskliidu, Transferwise’i, Nortali, Playtechi, Helpificu, RIA, Eesti Puuetega Inimeste Koja, töötukassa, sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Töövõimereform on Eesti töövõimetussüsteemi laiaulatuslik uuendamine, millega toetatakse töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Selleks aidatakse neil leida tööd, tööl püsida ning parandada igapäevaeluga toimetulekut, arvestades inimeste isiklikku võimekust ja vajadusi. Üle 40 protsendi töövõimetuspensionäridest töötab ning ülejäänutest üle poole soovib töötada.

Tänavu jaanuarist hakkasid töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet pakkuma töövõimetuspensionäridele ja tööandjatele vastavalt vajadusele uusi ja uuenenud teenuseid. Juulist käivitub reformi teine osa ehk töövõime hindamine. Üleminek uuele süsteemile kestab 2021. aasta lõpuni.

Eesti Tööandjate Keskliit leiab, et tööjõupuuduse pikaajaliseks lahendamiseks tuleb välistööjõu palganõuet alandada valdkonna keskmiseni ning suurendada sisserände piirarvu.
„Tööjõupuudus ei ole vaid ettevõtjate probleem. Tegemist on Eesti arengu pikaajalisema küsimusega – kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb järjest vähemaks, siis kes maksab 25 aasta pärast pensioni, kes peab üleval haridus- ja tervishoiusüsteemi ja kogu riiki,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar pressiteenistuse vahendusel.

Peaminister Taavi Rõivasele saadetud kirjas esitavad Tööandjad kaks ettepanekut. Esiteks soovitakse välistööjõu värbamisel kehtestada kohustuslikuks miinimumpalgaks valdkonna keskmine töötasu.

Tööandjad näevad positiivse muudatusena, et välismaalaste seaduse eelnõus on välistööjõule kehtestatud palgakriteeriumi vähendatud – senise 1,24 kordse Eesti keskmise palga asemel nähakse ette vähemalt Eesti keskmise palga maksmise nõuet.

See ei ole Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete hinnangul siiski piisav, kuna ei aita sektoreid, kus palk jääb keskmisele alla (nt ehitus, teenindus). Üle keskmise palga teenib Eestis vaid ca 35% töötajatest. Kui üldse on kindel tahe siduda palga nõue keskmisega, peaks see olema sektoripõhine.

„Kartus, nagu hakkaksid tööandjad massiliselt eelistama odavat välistööjõudu eestimaalastele, ei ole reaalne. Endiselt jääks alles vahefilter Töötukassa näol, kes annab väljaspoolt Euroopa Liitu töötaja töölevõtmiseks loa vaid siis, kui Eesti tööturult vastava ala spetsialiste saada ei ole,“ lisas Tamsar.

Paralleelselt palganõude leevendamisega peab Eesti Tööandjate Keskliit hädavajalikuks suurendada sisserände piirarvu. Tööandjate ettepanekul tuleb sisserände piirarvu määratlemisel lähtuda tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest teatud perioodil, näiteks eelmise kalendriaasta andmetest lähtuvalt.

„Kuni aastani 2040 prognoositud demograafiliste arengute tõttu jääb Eesti tööjõuturult aastas keskmiselt puudu ca 5000 inimest, see teeb kokku üle 100 000 inimese. Sidudes sisserände piirarvu Eesti alalise elanikkonnaga, oleme olukorras, kus tööjõu vajaduse suurenedes võib sisserände piirarv paradoksaalsel kombel hoopis väheneda, kuna alaliste elanike arv väheneb,“ kirjutas Tamsar.

„Hirm, et välistööjõud toob kaasa töökohtade kadumise kohalikele, ei ole põhjendatud. Tegelikkus on vastupidine: tööjõupuuduse tõttu tegemata jäävad investeerimisotsuste tulemusena ei teki uusi töökohti ka eestimaalastele.“

Tööandjate hinnangul ei ole Eesti põhiküsimus mitte kaitse sisserändaja eest, vaid see, kuidas üldse asjalikke inimesi siia väärtust looma meelitada. See on märgitud ka World Economic Forumi 2015-2016 konkurentsivõime edetabelis Eesti ühe nõrgima aspektina.