Artiklid
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Mul on alla kolmeaastane laps, kuid olen sunnitud käima vahetustega tööl (sealhulgas teen öövahetusi). Kas mul on õigus taotleda ainult päevast tööd? Millistel tingimustel tööandja seda võimaldama peab?» uuris lugeja.
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal.
Seaduse kohaselt on rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui tervis ei võimalda tal töölepingus kokkulepitud tööülesandeid täita. Sel juhul peab töötaja esitama arstitõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimalusel ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta. Töötajal on õigus nõuda tõendi alusel terviseseisundile vastavat tööd ja keelduda näiteks raskuste teisaldamisest või sundasendis töötamisest, samuti on õigus nõuda sobivat tööaja korraldust, keelduda öötööst või töötamisest vahetustes.
Kui töötaja naaseb tööle lapsehoolduspuhkuselt ja tunneb, et enne kojujäämist kehtinud töökorraldus talle tööle naastes enam ei sobi, siis peab ta alustama kindlasti tööandjaga läbirääkimisi. Kindlasti ei tohi tööandja kohelda väikelapse vanemat tema perekondlike kohustuste tõttu ebavõrdselt ning peab arvestama oma võimaluste piires töötaja soovidega ja võimaldama talle päevast tööd. Siiski peab ka töötaja arvestama, et on olukordi, kui see võimalik ei ole ehk pooled peaksid jõudma kompromissini.
Näiteks nõustub töötaja käima kuus kaks vahetust siiski öisel ajal või nädala ühe. Praktikas on esinenud olukordi, kus lapsehoolduspuhkuselt naasnud naine pannakse vaatamata tema vastuväidetele ainult öistesse vahetustesse, ja kui töötaja nõus ei ole, siis tehakse ettepanek poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks. Sellises olukorras on tegemist töötaja ebavõrdse kohtlemisega seoses lapsevanemaks olemisega.
Töölepingu seaduse § 3 kohaselt peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Häid näpunäiteid, kuidas olla töösuhtes hooliv, saab leida soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo poolt koostatud hea tööandja portaalist (http://heatooandja.vordoigusvolinik.ee/lapsevanemaks-olemine/) ning lisaks töötingimuste kohta portaalist Tööelu (
http://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/Vaikelapse-vanemad-ja-rasedad/tookeskkond/Riskide-hindamine).
- Üksikasjad
Maaleht kirjutas täna, et alaealine võib töötada seaduse järgi kuni poole koolivaheajast, kuid noored tahaksid rohkemgi töötada. 75aastane maamees Ager saatis meile oma arvamuse laste tööaja kohta.
Laste tööst tõrjumine igasuguste seaduste ja konventsioonidele viidatas on minu meelest kuritegu laste vastu nende kaitsmise vajadusele rõhudes.
Mõistlikus mahus ja vastavalt eale on töökogemus vajalik kas või sellel põhjusel, et 16-18 aastane oskusteta noor saaks aru, et esimene palk ei saa olla tuhat eurot kätte.
Mina olen koos vanematega Siberi "kogemusega". Et meie pere, ema ja kolm alaealist ellu jääksid, käisin mina kui kõige vanem alates kümnendast eluaastast suvel tööl. Tööaeg oli algul lambakarjas 9-10 tundi, hiljem heinamaal 12 tundi ja enam, sest heinakuhja ei jäätud pooleli.
Saan sellel aastal 76.a vanaks ja ei tunne noorena töötamise pärast end küll haigena.
Meil on igasuguseid järelvalvajaid liiga ohtralt ja kõik lõikavad seadusi täites "juuksekarva" pooleks või isegi neljaks. On ammu aeg igasugustel kontrollijatel käituda mõistusega.
Kui me ei luba lastel saada tööharjumist, jõuame Hispaania tasemele, kus suur hulk noori elab rahumeeli vanemate "selja taga" ja ei tahagi tööd leida.
- Üksikasjad
Tuuli Jõesaar,
Eesti Päevaleht
Tööinspektsioon alustab kaheaastast kampaaniat „Tervislikud töökohad sõltumata east”, mis püüab parandada töötajate tervisekontrolli taset.
Märtsi algul juhtus Tallinnas bussiõnnetus, mis võinuks kujuneda väga rängaks: bussijuht sõitis Gonsiori tänaval liinibussiga teelt välja ja peaaegu vastu maja. Bussijuhti tabas roolis terviserike. Ainult tänu juhusele sai vigastada üksnes tema, kehvemal juhul võinuks bussiõnnetuses viga saada või hukkuda palju inimesi.
Tänavu on töökohal surma saanud juba 13 inimest, neist viimane üleeile, kui Tallinnas hukkus plahvatuses keevitaja. Tööinspektsioon on statistikaga hästi varustatud: aastail 2009–2015 sai töökohal toimunud õnnetustes raskelt viga 5551 ja kaotas elu 191 inimest. See on umbes sama palju vigastatuid ja surnuid, kui on näiteks Türi linnas elanikke.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
NELLI LOOMETS
Kui kavatsetakse töötajale anda koondamisteade, kas seda saab siis teha meili teel ja siis, kui inimene puudub haiguse tõttu, olles haiguslehel? Või tuleb oodata, kuni inimene tööle naaseb ja alles siis talle koondamisest teada anda?
Tõepoolest, töötaja töövõimetus ei ole takistuseks tema töölepingu ülesütlemisel. Tööandjal on kohustus töölepingu ülesütlemisest töötajale teada anda kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
artikkel jätkub..
edasi loe Maalehest.
- Üksikasjad
Valitsuskabinet otsustas riigieelarvestrateegia 2017-2020 arutelude tulemusena vabastada tööandjad töötajate heaks tehtavad tervise- ja spordikulutused erisoodustusmaksust kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Maksumuudatus hakkab kehtima alates 2018. aastast.
Riigikogu heaks kiidetud alusdokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ üks eesmärkidest on hoogustada eestlaste liikumisharrastust, et sarnaselt Põhjamaade tasemele tegeleks vähemalt kaks kolmandikku elanikkonnast regulaarselt spordi ja liikumisharrastusega.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul tuleb Eesti inimeste sportlike ja tervislike eluviiside edendamiseks kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused. „Üheks võimaluseks eesti inimeste tervise ja elukvaliteedi tõstmiseks on ka tööandjatele soodsama õigusruumi kujundamine töötajatele sportimistingimuste võimaldamiseks. Huvi ja surve muudatusteks on spordivaldkonnast olnud enam kui 10 aastat ning algatust toetavad ka tööandjate esindajad,“ rääkis Saar. Minister lisas, panustades elanikkonna tervisesse ja füüsilisse heaolusse, vähendab tehtud maksumuudatus pikemas perspektiivis ka üleüldiseid tervishoiukulusid.
Tervise Arengu Instituudi uuringu järgi on 2014. aasta seisuga alates 1992. aastast liikumisvaegusest tingituna rasvumuse levik Eesti elanikkonnas suurenenud meestel 1,8 ja naistel 1,4 korda. „Võimaldades tööandjal hüvitada töötajate sportimise ja liikumisharrastuse kulud maksuvabalt, laieneb inimeste ring, kellele ujulad, spordisaalid ja teiste treeningalade teenused muutuvad kättesaadavamaks. Üha rohkem ettevõtjaid hakkab teadvustama võimalust toetada ja kujundada oma töötajate sportimis- ja liikumisharjumusi. Kujundades vanemate liikumisharjumusi, kanduvad need üle ka lastele ning muudatuse mõju on tunduvalt laiem,“ sõnas Saar.
Saar täiendas, et lõpetades tööandja töötajale tehtud spordi ja liikumisharrastuse kulutuste käsitlemise erisoodustusena, muutub töötajate sporditegevuse toetamine ka läbipaistvamaks ning sellest võidavad ettevõtjad, töötajad ning kogu spordivaldkond. „Kui paljud ettevõtted loovad oma töötajatele võimaluse sportimiseks, suureneb ka spordisektori käive. See loob võimaluse uute spordiklubide, jõusaalide ja ujulate avamiseks, luua uusi töökohti ning tõsta palkasid,“ lisas Saar.
Lehekülg 903 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee