Üksikasjad

Avaldatud: 26 april 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk,
Eesti Päevaleht

Lähima kümne aasta jooksul surevad välja rutiinset laadi lihtsamad tööd, nagu arveametniku ja palgaarvestaja ametid kontoris, raietöölise amet metsanduses ning liinitöölise amet tootmises, aga ka teeninduses. Tulevikutöötajalt nõutakse suures plaanis nägemise võimet ja multifunktsionaalsust, kõigil elualadel muutuvad üha olulisemaks IKT- ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskused.

Sellise tulemuseni jõudsid tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA esimesed uuringud. OSKA valdkondlikud töögrupid loodi SA Kutsekoda juurde, et teha kindlaks, milliseid ameteid ja oskusi vajab tööturg lähima kümne aasta jooksul, ning koostada selle põhjal riiklik koolitustellimus. Kolm esimest valdkonda on IKT, metsa- ja puidutööstus ning arvestusala. Kaks esimest on kõikide näitajate põhjal Eesti olulisemad majandusvaldkonnad. Arvestusala valiti selleks, et proovida uudset metoodikat ka kutsetegevusepõhiselt – raamatupidajaid ja audiitoreid töötab kõigis sektorites, selgitas Kutsekoja OSKA koordinaator Tiia Randma.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 april 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Kerli Kivistu, reporter

«Olen töötanud pool aastat pakkijana ja mul on pidevate sundliigutuste tagajärjel tekkinud igaöine käte suremine ja samuti on minu uni katkendlik. Tööandja ei ole korraldanud töötajatele tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures. Ta väidab, et ma ei tõsta töö ajal raskeid asju. Kas tööandja peab korraldama füüsilise töö tegijatele tervisekontrolli?» soovib lugeja teada.

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.

Tööandja peab korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Tervisekontroll tuleb korraldada tööle asumise esimese kuu jooksul ja hiljem töötervishoiuarsti näidatud ajavahemike järel.

Töötervishoiuarst hindab tervisekontrollil töötaja terviseseisundit, töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale ja selgitab välja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. Otsuse tegemiseks tutvub töötervishoiuarst töökeskkonna riskianalüüsiga ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega.

Töötervishoiuarst hindab töötaja terviseseisundit ja teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Kui töökeskkond või töökorraldus töötajale ei sobi, märgib arst selle oma otsusesse (näiteks – töötajal on keelatud tõsta üle viie kilogrammi kg kaaluvaid raskuseid, töötajale on vaja anda lisapuhkepause igas tunnis 10 minutit) ning sellise otsuse täitmine on tööandjale kohustuslik.

Sama tüüpi liigutuste kordumisega ning üleväsimust põhjustavate sundasendite ja -liigutustega seotud töö on ohutegurid, mille puhul peab tööandja töötajatele tervisekontrolli korraldama.

Tööandja peab riskianalüüsis hindama, kas tööliigutused või tööasend võib põhjustada töötaja tööga seotud haigestumist, arvestades kui suure osa tööajast (tööpäeva või töönädala jooksul) sellised liigutused või tööasendid hõlmavad. Riskile hinnangu andmisel tuleb arvestada töötaja eripäradega, mõni töötaja väsib kiiremini, teine aeglasemalt. Kui riskide hindamise käigus selgub, et töötaja tervist võivad ohustada tööliigutused või töösendid, tuleb töötaja suunata tervisekontrollile.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 april 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eleen Laasner, reporter

Sotsiaalministeerium soovib muuta töölepingu seadust, et kaasajastada alaealiste töötingimusi ning muuta IT-sektori ja tervishoiutöötajate valveaja regulatsiooni.

«Praegu kehtiv alaealiste töötingimuste regulatsioon on väga piirav. See on viinud olukorrani, kus alaealise tööle võtmine ei ole tööandja jaoks atraktiivne ning alaealisi ei saa tööle rakendada määral, milleks nad tegelikult võimelised on,» kommenteeris algatust tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. «15–24-aastaste töötuse määr oli eelmisel aastal 13,1 protsenti, olles üldisest töötuse määrast poole suurem. See annab tunnistust selgest vajadusest vaadata alaealistele kohalduvad normid üle ja teha nende tööle asumine lihtsamaks. Seejuures tagame mõistagi lastekaitse nõuete täitmise ning lähtume sellest, et laste esmane töö on õppimine,» lisas minister.

Vajadusele muuta noortele töötamine lihtsamaks on juhtinud tähelepanu nii Riigikogu kultuurikomisjon kui ka tööandjate organisatsioonid. Plaanitavad muudatused puudutavad eelkõige mittekoolikohustuslikke 15–17-aastaseid noori. Väljatöötamiskavatsuses käsitletakse võimalusi pikendada alaealiste töötajate tööaega koolivälisel ajal, vähendada tööandjate halduskoormust alaealiste tööle võtmisel ehk kaotada loakohustus ja muuta alaealistele lubatud tööde loetelu. Samas soovitakse anda Tööinspektsioonile järelevalvepädevus lisaks töölepingu seadusele ka teiste võlaõiguslike töö tegemise lepingute üle, mis tagaks töötajatele tööelus parema kaitse.

Väljatöötamiskavatsus sisaldab ka ettepanekuid valveaja regulatsiooni muutmiseks. Muudatuste eesmärk on võimaldada teatud IT-sektori töötajatele ja tervishoiutöötajatele paindlikumat ning konkreetse valdkonna iseloomu arvestavat valveaja regulatsiooni.

Töölepingu seaduses sisalduvat alaealiste töötingimuste ning valveaja kasutamise regulatsiooni ei ole muudetud pärast seaduse jõustumist 1. juulil 2009. aastal. Väljatöötamiskavatsusega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f228b6b7-1cbb-4742-b6de-115e8c61b5de#405D0f3u.

Väljatöötamiskavatsusele peavad oma hinnangu andma teised ministeeriumid ja koostööpartnerid.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 april 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• CV Keskus

CV kirjutamisel seisavad tihtipeale paljud silmitsi sama murega – kas CV pikkusest võib sõltuda minu kandideerimise edukus? Aga mis juhtub, kui mu elulookirjeldus ei mahu ühele A4-le? Selliseid küsimusi esitatakse CV Keskuse värbamiskonsultantidele pea iga päev, kuid ainuõiget vastust on väga keeruline anda, kuna iga CV peab lähtuma ametikohast, mida parasjagu püüdmas oled. CV ei ole nagu kooliaegne kodutöö, mida sageli raamivad täpselt määratletud piirangud. Kui asud aga kirjutama ideaalse pikkusega CV-d, pea meeles järgmised 5 nõuannet!

1) Sisu on määrav!
Pelgalt pikkuse tõttu ei jäeta CV-d kõrvale. Küll aga võib see juhtuda siis, kui Sinu CV koosneb tööandja arvates ebavajalikust infost. Jälgi, et elulookirjelduses oleksid varasemad töösuhted, erialased täiendkoolitused ja muu vajalik teave esitatud korrektselt ja arusaadavalt. Kindlasti peaks kogu informatsioon olema ka seotud konkreetse ametikohaga, millele kandideerid.

2) Kahe lehe reegel.
Kõige olulisema pead olema suuteline edastama kahel lehel. Pea meeles, et tööandja ei pea temale vajalikku teavet lehekülgede sahmides otsima. Kui oled CV-d koostades jõudnud neljandale leheküljele ja pole kaugeltki veel lõpetamas, siis tõenäoliselt teed Sa midagi valesti. Pea meeles, et CV on kokkuvõte Sinu varasematest tööülesannetest, oskustest ja saavutustest!

3) Bluffimine ei tööta!
Kui oled paari lühiajalise töösuhtega värske koolilõpetanu, ei tasu kramplikult üritada jätta muljet, justkui oleksid viimased kümme aastat karjääri teinud. Püüdliku ja liiga pika kirjelduse asemel soovitame tuua CV-s välja Sinu peamised tööülesanded, lisada olulisemad koolivälised väljakutsed (näiteks oled ehk olnud vabatahtlik või aidanud oma kodukohas üritusi korraldada?) ja piirduda ühe leheküljega.

4) Liiga palju töökogemust?
Olles aastaid tööl käinud, karjääriredelil liikunud ja end erialaselt täiendanud, on CV optimaalne pikkus kaks, maksimaalselt kolm lehekülge. Soovitame tuua välja vaid kõige olulisema – kas kümne aasta tagune keelekursus on ikka relevantne, kui Sa ei ole hiljem seda keelt enam kasutanud ning antud ametikohal seda ei nõuta? Kindlasti mitte. CV-d koostades tasub alati silmas pidada valdkonda, kus oled tööd otsimas – kiireltmuutuvas IT-sektoris võivad olla paari aasta tagused täiendkursused juba ammu aegunud, samas kui raamatupidaja, kohtuniku või õpetaja puhul on täiendõppe sisu ja maht väga oluliseks kriteeriumiks.

5) Lähtu ametikohast!
Kui oled täiesti veendunud, et kõik üleskirjutatu on Sinu CV-s vajalik ja relevantne, siis ära jäta midagi kirjutamata. Toonitame veelkord, et alati tasub lähtuda kandideeritavast ametikohast – mõtle, mis on oluline, mis aga ebavajalik. Näiteks ei tõsta Sinu CV väärtust pikk ja mittemidagiütlev tutvustus – kinnitame, et iga teine kandidaat on paberil samuti kohusetundlik, motiveeritud ja hea suhtlemisoskusega. Küsimus on, kuidas just Sina teistest kandidaatidest eristud ega kao äravahetamiseni sarnaste CV-de halli massi hulka?

CV-sse tasub suhtuda kui tulevikuinvesteeringusse – see on sageli Sinu esimene kontakt tööandjaga. Nüüd, kus hakkad ideaalset CV-d looma, pea meeles, et laseksid seda hiljem ka mõnel pereliikmel või heal sõbral üle vaadata. Hooletusvead on CV-des väga levinud ning jätavad Sinust kehva esmamulje!