Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Suurärimees Ülo Pärnits toob LP intervjuus välja kaks asja, kust Eesti majanduse "parandamist" alustada - tõsta miiniumumpalk tuhande euroni ja alandada kõrgeid tööjõumakse. Pärnits lisab, et Eesti toidupoes saab kassapidaja kolm korda vähem palka kui Soomes, sest meil on ka kaubanduspinda rohkem. "Miks me nii lollisti tegime?"

Technopolis Ülemiste ja Mainori osanik Ülo Pärnits: "Kui küsin [Prisma siinse juhi] Janne Lihavaineni käest: kuule, kallis vend, miks sa Soomes maksad nii palju rohkem kui siin, siis ta vastab, et seal on tootlikkus ruutmeetri kohta suurem. Loogiline. Aga miks Eestis ei ole tootlikkus nii hea? Sest me oleme ehitanud kaks-kolm korda rohkem kaubanduspinda kui Soomes. Miks me nii lollisti tegime? Sest palgad on nii madalad ja ärimehed võivad niisugust pulli teha. Vale hind reguleerib majandust valesti, tekitades meil vaesust ja viletsust."

Peagi 80. aasta sünnipäeva tähistav Pärnits jätkab. "Kaubandusest makstakse, ütleme, 500 eurot kuus... No aga kui makstaks homsest päevast 1000, mis siis juhtuks? Osa poode paneb uksed kinni. Need, mis on rumalalt rajatud. Aga teised on lahti ja kuna on rohkem palka, siis saame sinna rohkem maksta. Asjad reguleeruvad ise."

Samuti näeb ta, et ainult idioot ütleb, et ettevõtja otsustagu ise töötajate palga tõstmine. "See on idioodi jutt. Ettevõtte põhimõte on vähendada kulusid. Palk on kulu. Ettevõtted ei hakka kunagi vabast tahtest palka tõstma. Mujal maailmas on ametiühingud väga tugevad ja suudavad ettevõtjaid survestada. Meil pole. Meil on ainus võimalus, et riik ütleb: homsest päevast on palgad nii. Olgu olla! Hea küll, mitte kohe, anname paar aastat aega, aga teeme ära. Raha selleks ei pea leidma riigieelarvest, seda teevad ettevõtjad."

Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Lia Ratnik, Dreamleader partner, koolitaja
ärileht.ee

Milline on hea juht juht? Suurepärase juhtimise koodi lahtimuukimine on keeruline ülesanne.
Üksikute omaduste kaalumise asemel tuleks pigem vaadata mustrit, mis moodustub teadmistest, oskustest ja väärtustest, mis iseloomustavad head juhti.

Olenemata ettevõtte tegevusalast ja omandivormist peavad tänapäeva juhid olema väga head viies valdkonnas.

Esiteks, suurepärased juhid on väga head enesejuhtijad ja enese arengusse investeerijad. Kuid tulemuslikke liidreid ei saa kirjeldada pelgalt selle kaudu, mida nad teavad ja teevad. Kes nad on inimestena, omab suurt rolli selles, kuidas nad saavutavad tulemusi teisi kaasates.

Kolmandaks, suurepärased juhid kujundavad tulevikupilti ja seavad sihte. Nad teavad vastust küsimusele: „Kuhu me teel oleme?” ja hoolitsevad selle eest, et inimesed mõistaksid valitud suunda.
Neil on tõsi taga

Suurepärased juhid viivad asjad ellu. Nad teavad, kuidas luua töötavaid süsteeme, mida teha ise ja mida delegeerida, nad loovad oma meeskonnas koostööd, peavad lubadusi ja viivad muudatused ellu. Nad saavad asjad tehtud!

Ning viimaks, suurepärased juhid on oskuslikud talendijuhid. Nad panevad kokku häid tulemusi saavutavaid meeskondi ja teavad, missuguseid teadmisi ja oskusi on tema tiimil vaja täna ja tulevikus. Nad teavad, kuidas leida, luua ja siduda organisatsiooniga tõeliselt häid tegijaid. Nad arendavad inimesi ja loovad pühendumust ning lojaalsust.

Igaühest juhti ei saa ehk liidripotentsiaali ennustavad käitumised

Raamist väljas mõtlemine:

üldistamisoskus;
oskus luua ootamatuid, kuid kasulikke seoseid;
loov mõtlemine;
laiemate probleemide tunnetamine ja pikaajalise perspektiivi nägemine;
keeruliste teemade lihtsustamine.

Uudishimu ja valmisolek õppida:

tunneb huvi enama vastu, kui tema roll tavapäraselt ette näeb;
võtab vastu uusi ja väljakutseid esitavaid rolle;
võtab riske uute asjade proovimisel;
lai silmaring ja huvi ümbritseva vastu.

Teistest arusaamine ja empaatia:

kuulab hoolikalt ega torma tegema järeldusi teiste inimeste ja nende motiivide kohta;
on motiveeritud teisi mõistma;
kohtleb teisi lugupidamisega;
näeb teistes pigem positiivset kui vigu ja puudujääke;
toob kaaslastes esile parima.

Emotsionaalne tasakaal:

säilitab emotsionaalse tasakaalu ka keerulistes situatsioonides;
saab üle ja õpib oma vigadest;
ei süüdista teisi;
otsib ise tagasisidet, analüüsib seda ja teeb enda jaoks järeldusi;
keskendub sellele, mis on grupile tervikuna parim (ei näe kõiki teemasid personaalse karjääri võtmes).

Lia Ratnik, Dreamleader

Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2016

• Ärileht
• VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONIDE SEADUS

Toimetas: Romet Kreek, majandustoimetuse reporter
ärileht.ee

Ligi iga viies 65-aastane või vanem ameeriklane töötab praegu pensionipõlves, kirjutab Bloomberg.
Nii suure osakaaluga (18,9%) töötasid pensionärid viimati 1960ndate alguses.

Kuna USAs hakkab jõudma pensionikka hiiglaslik beebibuumi aegne põlvkond, töötavad paljud pensionärid edasi.

USA keskpank tegi 2015. aastal uuringu, mille kohaselt plaanisid 27% ameeriklastest jätkata pensionipõlves töötamist nii kaua kui võimalik. Veel 12% ei kavatsenud kunagi pensionile jääda. Miks siis nii?

Ühe teise uuringu tulemustest selgus, et kolm viiest vastanust teatasid, et vähemalt üheks pensionile mineku edasilükkamise põhjuseks oli rahapuudus. Ligi pooled teatasid, et rahalised probleemid on põhipõhjus, miks pärast 65 aastaseks saamist jätkatakse töötamist. 36% vastanutest teatasid töötamise jätkamise põhjusena, et nad naudivad oma tööd või soovivad jätkuvalt olla seotud.

Kuna USAs on tööpuudus vaid 5% ehk madalaim alates 2008. aastast, on tööandjad üha enam motiveeritud hoidma vanemaid töötajaid. Nad ei pruugi leida neile asendust.

Kuna keskmine oodatav eluiga on kasvanud, ei pruugi hiljem pensionile jäämine tähendada lühemat pensionipõlve. USAs on vastakaid uurimusi, milledest ühed ütlevad, et pensionieas töötamine tugevdab tervist ja teised väidavad vastupidist.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Orsolya Soosaar, Eesti Panga ökonomist
ärileht.ee

Hooajalisi tegureid arvestades oli hõive suurem kui eelmise aasta viimases kvartalis. Tööjõu tootlikkus 2015. aastal kahanes, kuid on taas kasvule pöördunud.
2016. aasta esimeses kvartalis oli tööpuudus statistikaameti andmetel 6,5% ja hõive kasvas aasta varasema ajaga võrreldes 1,1%. Hooajalisi tegureid arvestades oli hõive ka eelmise aasta viimase kvartali omast suurem. Hooajalistel põhjustel on töötuse määr aasta esimeses kvartalis tavaliselt ligikaudu 0,5 protsendipunkti kõrgem kui eelmises kvartalis. Sel aastal suurenes töötus vaid 0,1 protsendipunkti, mis tähendab seda, et hooajaliselt kohandatud töötuse määr langes. Tööjõu hulk majanduses kasvas aasta võrdluses seetõttu, et tööjõus osalemise määr oli kõrgem.

Võrreldes eelmiste aastatega vähenes 2015. aastal tööealiste inimeste arv tänu positiivsele rändesaldole märksa aeglasemalt, vaid 0,15%. Statistikaamet pole veel avaldanud vanuselisi rändeandmeid, kuid rahvaarvu ja eelmise aasta suremuse põhjal oli rändesaldo suurimas ülejäägis just 20-34aastaste hulgas. Kuigi selles eas noorte hulgas on palju õppureid, toetas positiivne netoränne tööjõu pakkumist.

Täna avaldatud statistika põhineb Eesti tööjõu-uuringul. Töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta aasta alguses näitavad samasugust arengut. Registreeritud töötute arv oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurem, kuid sel aastal on see jaanuarist aprillini hooajalisi tegureid arvesse võttes kuu võrdluses kahanenud. Töötukassa andmebaasis oli 23% rohkem töökuulutusi kui aasta eest, mis on kooskõlas ettevõtete pigem optimistlikumate hõiveootustega (konjunktuuriinstituudi kindlustundebaromeetri järgi).

Vast avaldatud kiirhinnangu järgi ulatus majanduskasv 2016. aasta esimeses kvartalis 1,7%ni. Et majandus kasvas kiiremini kui hõive, pööras tööjõu tootlikkus peale 2015. aastal toimunud 1,8% suurust kahanemist taas kasvule. Tõenäoliselt suurenes ka tootlikkus ühes töötunnis, mis kasvas juba 2015. aasta lõpus. Maksu- ja tolliameti andmetel püsis keskmise palgaväljamakse kasv aasta esimeses kvartalis 6,4% juures ning seega ületab palga kasv endiselt tootlikkuse kasvu, kuid kasvuerinevus vähenes.