Artiklid
- Üksikasjad
Marju Kaasik
Valitsuses heakskiidu saanud seaduseelnõu lubab sügava puudega täiskasvanud inimese hooldajal saada viis tasustatud puhkepäeva aastas. Puuetega Inimeste Koda ja omastehooldajad tervitavad seda meedet, kuid kinnitavad, et see pole kättesaadav kõigile ja puhkuse üle arvestuse pidamine läheb kalliks.
Kui seaduseelnõu ka riigikogus heakskiidu saab, võib sügava puudega täiskasvanut hooldav inimene alates 1. juulist kasutada viit tasustatud puhkusepäeva aastas. Tasu arvestatakse miinimumpalga järgi, seega viis puhkepäeva saja euro eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Edasi loe err.ee
- Üksikasjad
Kas tööst taastub paremini, kui tööl on tore? Soome Tööterviseameti ekspert Jaana Laitinen juhib teadusprojekti, mille eesmärgiks on välja töötada soovitusi tervise edendamiseks töökohtadel.
Edasi loe sekretar.ee
- Üksikasjad
Toimetaja Rivo Veski
Lugeja küsib: Tööandja määrab puhkuste ajakavaga, et kevadel on kogu kollektiiv kollektiivpuhkusel. Mina aga sooviksin suvel puhata. Kas tööandja saab nii teha?
Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Elnara Nadþafova.
Töölepingu seadus ei sätesta kollektiivpuhkuse mõistet. Põhipuhkuse andmisel saame rääkida üksnes üldistest reeglitest.
Töölepingu seaduse kohaselt koostab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul ehk hiljemalt 31. märtsiks. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Puhkuste planeerimisel tuleb tähele panna, et põhipuhkust saab osadeks jagada üksnes poolte kokkuleppel. See tähendab, et kui tööandja soovib põhipuhkuse aja määrata ühes osas, siis on tal selleks õigus. Kui tööandja soovib põhipuhkuse jagada osadeks nt 14 + 7 + 7 kalendripäeva, siis selleks on tarvis saavutada töötajaga kokkulepe.
Artikkel jätkub, edasi loe kasulik.ee
- Üksikasjad
Reet Pärgma
reporter
Eesti teenindus - ja kaubandustöötajate ametiühingu esimehe Elle Pütsepa sõnul ei tulnud Prisma „uus ajajärk“ üllatusena, kuid ametiühing seisab kindlalt öötöö vastu.
"Kui küsite otse, kas ametiühing kiidab selle otsuse heaks, siis kuigi sooviks näha selle otsuse taga midagi positiivset töötajate jaoks, siis vastus on EI," ütles ta.
"Ei veena mind ka Prisma argumendid, et hommikul enne kaupluse avamist on järjekorras kümmekond inimest või see, et öötöö on mitmekesisem või see, et Tallinnas ja selle vahetus läheduses elab ja töötab tuhandeid inimesi, kelle jaoks oleks just öine aeg kõige mugavam väiksemate või suuremate ostude tegemiseks. Pigem tekib küsimus, kas öisel ajal avatud kauplus hakkab tootma kasumit või on see ettevõttele kahjulik ning kelle arvelt?" küsis ta.
Artikkel jätkub, edasi loe kasulik.ee
- Üksikasjad
Tanel Saarmann
reporter
Mobiilirakenduse MeetFrank statistika näitab, et Eesti IT-spetsialistide palgaootus on oluliselt madalam kui see, mida tööandjad oleksid valmis neile maksma. Vahe ootuste ja tegeliku pakkumise vahel on üle 30%. Esialgu kajastas Ärileht tabelis kogemata Soome numbreid, alates 10:08 on asemel siiski Eesti numbrid.
Viie kuuga üle 40 000 eestlasest kasutaja kogunud mobiilirakendus MeetFrank annab väga hea ülevaate palgaturul toimuvast, sest kõikide töökuulutuste juures on ka palganumber. Statistika näitab, et on inimeste palgaootus on pea kõigis valdkondades madalam kui tööandjad oleksid valmis maksma.
"Kui varasemalt on meediast läbi käinud, et Eesti inimeste palgaootus on kõrgem kui tööandjad on valmis maksma, siis kõrgepalgaliste spetsialistide turul on pilt sootuks erinev. Nõudmine ületab tuntavalt pakkumise ja tööandjad on sunnitud pingutama talentide värbamiseks," hindas MeetFranki tegevjuht Kaarel Holm.
Artikkel jätkub, edasi loe Ärilehest
Lehekülg 772 / 1653