Artiklid

Alates 2010. aastast on tööandja brändingu agentuur Instar korraldanud igal aastal Eesti põhjalikumat noorte tööootuste uuringut. Igal aastal on tuhanded Eesti tudengid ja kutsekoolide noored jaganud ootusi tööandjatele ning hinnanud Eesti organisatsioonide atraktiivsust neile potentsiaalse töökohana.

Artikkel jätkub, edasi loe sekretar.ee

Jaan Pillesaar
Helmese juht

Eesti ühe suurema tarkvarafirma Helmese juht Jaan Pillesaar kirjutab, et ettevõtted saavad oma töötajate õnnelikuks tegemiseks palju kaasa aidata ning see ei peagi tingimata väga kulukas olema. Helmeses on arvutatud, et töötajate rahulolu mõõtmine ning vaimset stressi vältiv töökorraldus aitavad ettevõttel säästa umbes miljon eurot aastas.

Edasi saab lugeda originaalis postimees.ee

Kui hindad oma tööd ja näed selle tulemusi, siis sa ei sõltu ainult välisest tagasisidest oma tööle. Tõenäoliselt tunned siis ka tööindu, ütleb professor Jari Hakanen Soome Tööterviseametist.

Artikkel jätkub, edasi loe sekretar.ee

PM Tarbija

Tööinspektsioon selgitab, kas ettevõttes peavad kõigil treppidel olema käsipuud.

Lugeja küsib: Meie ettevõttesse paigaldati uued seadmed. Kohtadesse, kus peame tegema nende hooldustöid, pääseme mööda kohapeal valmistatud käiguteid ja treppe. Üle transportööri minekuks on viieastmeline trepp, aga sellel pole käsipuid. Tunnen, et on oht kukkuda trepilt alla, eriti siis kui mul on kaasas tööriistad. Ilmselt võib transportöörile kukkumisel saada tõsiselt vigastada. Kas sellisel trepil peavad olema käsipuud?

Vastab Rein Reisberg, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Määrus sätestab, et ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknevad liikumisteed, kaasa arvatud trepid, peavad olema sellise suurusega ning paiknema nii, et oleks tagatud jalakäijate ohutu liiklemine ning nende läheduses töötavate inimeste ohutus. Trepid peavad olema kindlalt paigaldatud, ei tohi olla libedad ning neil peavad olema inimese allakukkumist takistavad piirded.

Edasi saab lugeda originaalis postimees.ee

Sten Torpan
Toimetaja

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, mis annab täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale õiguse saada viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas, ja otsustas selle saata esimesele lugemisele.

Komisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et eelnõu soodustab hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist ja tööle minemist, andes täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks. «Lisapuhkus annab töötajale võimaluse käia sügava puudega isikuga arsti juures, planeerida hooldamise korraldamist või veeta sügava puudega isikuga koos aega,» sõnas Kütt.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalis 60pluss.postimees.ee