Üksikasjad

Avaldatud: 01 märts 2018

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Lennart Ruuda
reporter

Kuigi viimase aja ametlik statistika on näidanud, et Eesti majandus õitseb ja inimeste keskmine palk üha kasvab, leidub ometi maakondi ja tegevusalasid, kus palk tammub paigal või sootuks langeb.

Viimastel aastatel räägitakse Eestis üha rohkem palgakasvust, isegi palgarallist. Selleks on ka põhjust. Statistikaameti andmetel tõusis möödunud aastal keskmine brutokuupalk 6,5 protsenti ja küündis 1221 euroni. Mullu detsembris ulatus see lausa 1330 euroni. Nii kõrget palka pole Eesti inimesed kunagi teeninud.
Keskuste ja perifeeria käärid suurenevad

Artikkel jätkub, edasi loe Postimehest

Üksikasjad

Avaldatud: 01 märts 2018

• PEREHÜVITISTE SEADUS
• Kasulik

Alates tänasest saab vanemahüvitise saamise ajal teenida töist tulu kuni poole vanemahüvitise ülempiirist ilma, et vanemahüvitis väheneks. Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike eest maksab riik nüüd aga toetust 1000 eurot kuus kuni laste 18-kuuseks saamiseni.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütles, et vanemahüvitise valemi muudatus annab vanematele juurde paindlikkust lapse kasvatamise ja töötamise ühitamisel.

„Seni on paljud vanemad vanemahüvitise vähendamise tõttu töötamisest loobunud või oma tööpanust oluliselt vähendanud.

Tänasest jõustunud muudatus annab lapsega kodus olevale vanemale võimaluse tööeluga sidet hoida või sinna naasta oluliselt paindlikumalt, sest võimaldab teenida ka töist tulu ilma, et hüvitis selle tõttu väheneks. Kõik lapsed ja vanemad on erinevad ning seda peab arvestama ka hüvitiste süsteem.“

Artikkel jätkub, edasi loe kasulik.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 01 märts 2018

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aastal 1221 eurot, 2016. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 6,5%, teatab Statistikaamet. Aasta keskmine brutokuupalk suurenes pea kõikidel tegevusaladel.

Kui 2016. aastal oli brutokuupalga aastakasv 7,6%, siis 2017. aastal kasv aeglustus ja langes 2014. ja 2015. aasta tasemele, mil aastakasv püsis 6% piires.

2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv aeglasem I kvartalis, aasta lõpu poole kasv kiirenes.

Artikkel jätkub, edasi loe Ärilehest.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 märts 2018

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli möödunud aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse 991 eurot. Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 926 522 715 eurot ja väljamakse tehti 561 884 inimesele. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga suurenes mediaan 85 euro võrra ehk 906 eurolt 991 euroni, toona tehti väljamakseid 554 365 inimesele summas 1 752 498 063 eurot.

Maakondade lõikes oli 2017. aasta neljandas kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Virumaal, vastavalt 1085 eurot ja 800 eurot. Mediaanväljamaksed maakondade lõikes leiab manusest.

Statistika parema võrreldavuse huvides täpsustas amet 2017. aasta esimesest kvartalist mediaani arvutamise metoodikat. Varasema metoodika järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud bruto väljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan. Kuna selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai, siis alates 2017 I kvartalist leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel. Arvutuskäigu muutuse tõttu on mediaan ka veidi kõrgem. Rohkem infot leiate meie kodulehelt.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10, 12, 13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Erinevus mediaanpalga ja statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

01.03.2018