Artiklid
- Üksikasjad
Alates homsest käivitub töötamise register, mis võimaldab koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate füüsiliste isikute kohta.
Töötukassa hakkab töötamise registri andmeid kasutama töötuskindlustuse seaduse alusel makstavate hüvitiste ja töötutoetuse määramisel, aga ka inimese töötuna arvele võtmisel ja arveloleku lõpetamisel,teatas töötukassa.
Alates 1. juulist muutuvad töötuskindlustusstaaþi arvestuse põhimõtted. Seni on toimunud töötuskindlustusstaaþi arvestus kassapõhiselt ehk üks kuu töötuskindlustusstaaþi tekib inimesel iga kalendrikuu eest, mil talle on makstud tasu ja millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.
Töötamise registri rakendumine annab võimaluse minna üle töötamise perioodide põhisele kindlustusstaaþi arvestusele ja sellega kaotatakse olukord, kus sama pikkade töötamise perioodide alusel tekiks erineva pikkusega kindlustusstaaþ.
Senine kindlustusstaaþi arvestus säilitatakse töö tegemise korral võlaõigusliku lepingu alusel
Kui seni vajas töötukassa inimese töötuskindlustushüvitise õiguse määramiseks tööandjalt tõendit andmetega kolmel viimasel töötamise kuul makstud tasude ja nendelt tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete, töösuhte lõpetamise aja ja aluse ning lapsehoolduspuhkuse kohta, siis seoses töötuskindlustusstaaþi arvestamise põhimõtete muutmise ja töötamise registri käivitumisega, neid andmeid eraldi töötukassale esitama ei pea, eeldusel, et need andmed on tööandja kandnud töötamise registrisse.
Kuigi tööandjal on aega töötamise registris töösuhte lõpetamise kanne teha kümne päeva jooksul, soovitab töötukassa seda teha siiski esimesel võimalusel, kuna inimene võib juba töötamise lõppemisele järgneval päeval esitada avalduse nii töötuna arvelevõtmiseks ja töötushüvitiste taotlemiseks.
Töötamise register aitab vähendada tööandja halduskoormust suhtlemisel töötukassaga ja annab töötukassale võimaluse liikuda veelgi „paberivabama“ menetluse suunas.
Töötukassa juhatuse liige Erik Aas soovib julgustada tööandjaid rohkem kasutama avalduste esitamiseks ka töötukassa iseteenindusportaali.
- Üksikasjad
Alkoholijoobes tööl viibiv töötaja võib olla ohtlik endale kui ka kaastöötajatele, lisaks seab joobes töötaja ohtu tööandja maine ning võib põhjustada klientide ja partnerite usaldamatuse tööandja vastu.
Ohutuse tagamine töökeskkonnas on eelkõige tööandja kohustus, sest tema ülesanne on korraldada tööd nii, et igal töötajal oleks võimalik töötada ja tunda ennast töökeskkonnas ohutult. Töölepingu seadus sätestab, et tööandja on kohustatud tagama töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele vastavad töötingimused. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus paneb tööandjale kohustuse jälgida tööohutuse olukorda ettevõttes.
Üheks ohuallikaks töökeskkonnas on alkoholijoobes töötaja. Töötaja juhendamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõuetes on asjakohane pöörata tähelepanu muude ohuallikate hulgas ka joobeseisundis tööl viibimisele. Samuti võib tööandja kehtestada näiteks töökorralduse reeglites, et hooletuks käitumiseks loetakse ka tööle ilmumist joobeseisundis. Kui töötaja viibib alkoholitunnustega tööl, on tööandjal õigus koostada talle hoiatus ja kõrvaldada töötaja töölt. Kui aga töötaja hoiatusest hoolimata viibib taas joobeseisundis tööl, on tööandjal õigus tööleping üles öelda töötajast tuleneval põhjusel.
Tööandjal on töötaja joobe tuvastamine keeruline, kuid mitte võimatu. Tööandja võib paluda töötajal puhuda alkomeetrisse, kuid töötaja keeldumisel ei saa tööandja teda selleks sundida. Samuti ei ole tööandjal õigus kohustada töötajat minema vereanalüüsi andma. Joobe tõendamiseks võib tööandja koostada vastavasisulise dokumendi (akti), milles kirjeldatakse joobes töötaja tööl viibimine ja talle tehtud ettepanekud puhuda alkomeetrisse või minna vereanalüüsi andma. Võimalus on ka kirjalikult dokumenteerida kaastöötajate tähelepanekud joobe tuvastamiseks: tasakaaluhäired, alkoholilõhn, ebaadekvaatne kõne jmt.
- Üksikasjad
«Kas katseajal võin töölepingu üles öelda ka pikema etteteatamis tähtajaga, kui 15 päeva; näiteks kuuajalise etteteatamisega? Soovin, et tööandjal jääks rohkem aega uue töötaja leidmiseks,» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal.
Katseajal töölepingu ülesütlemise tähtaja sätestab töölepingu seaduse § 96, mille järgi võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Seega on 15 kalendripäevane tähtaeg minimaalne aeg etteteatamiseks, mida seadus eeldab ning sellest pikemat aega on võimalik rakendada.
Sama kehtib ka teiste tähtaegade kohta, mille seadus kehtestab minimaalsetena ning töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtajad seda just ongi.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Tarbija24
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Töötan kahe tööandja juurest. Soovin kasutada tasulisi lapsepuhkuse päevi (6 tööpäeva). Kas mõlemal tööandjal on kohustus mulle need päevad anda ja tasustada?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Töölepingu seaduse § 63 kohaselt on emal või isal õigus igal kalendriaastal saada kindlaksmääratud arv tööpäevi lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, esitades hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks taotluse Sotsiaalkindlustusametile.
Sotsiaalkindlustusamet hüvitab lapsepuhkuse päevad ainult ühele tööandjale. Kui töötajal on samaaegselt kaks tööandjat, siis on töötajal õigus küsida teiselt tööandjalt selleks ajaks tasuta vabad päevad. Teisel tööandjal tasustamise kohustust ei ole, aga puhkuse päevad on töötajal õigus saada, kuna lapsepuhkuse eesmärk on võimaldada töötajal töö- ja pereelu ühendada ning veeta rohkem aega koos laste ja perega.
Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 92 „Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord“ § 3 lg 2 kohaselt on tööandjal õigus nõuda kirjalikku avaldust, milles töötaja märgib, et tema ega lapse teine vanem ei ole kasutanud ega soovi kasutada lapsepuhkust teise tööandja juures. Kui töötaja või lapse teine vanem on kasutanud või soovib kasutada lapsepuhkust teise tööandja juures, tuleb töötajal oma avalduses märkida teise tööandja juures kasutatud ja kasutatavate puhkuse päevade arv. Tööandjal on õigus nõuda töötajale makstud summa tagasi, kui selgub, et töötaja on teise tööandja juures juba lapsepuhkust kasutanud.
- Üksikasjad
Alates 1.07.2014 jõustus maksukorralduse seaduse muudatus, millega loodi Eestis töötamise register. Seadusest tulenevalt peavad kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud oma töötajate töötamise andmed (töösuhte alustamised, peatamised ja lõpetamised) registreerima Maksu- ja Tolliametis.
Tööandjatelt saadud andmed töötajate kindlustamiseks ning kindlustuse peatamiseks või lõpetamiseks edastatakse haigekassale töötamise registrist. Töötamise registri kohta leiab infot Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.
Töötamise registrist edastatakse haigekassa andmekogusse kindlustusandmeid üks kord ööpäevas. Riigiportaalis eesti.ee pole ka enam teenust „Kindlustusandmete edastamine haigekassale“. See on nüüdsest uuendatud nimetusega "Töötajate ravikindlustuse andmed haigekassas", ja selle kaudu saab tööandja edaspidi kontrollida asutuse kindlustatud inimeste nimekirja.
Ravikindlustuse saamise põhimõtted jäävad samaks ning töötajad ise ei pea midagi tegema. Enda ravikindlustuse kehtivust on igal ühel võimalik kontrollida riigiportaalis eesti.ee.
Lehekülg 1065 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee