Artiklid
- Üksikasjad
vastused.ee
Lugeja küsib:
"Töötajal on töölepingus kirjas: töötajale makstakse igakuiselt isikliku auto ametisõitudeks kasutamise hüvitist 64 eurot.
Kui see kulu hüvitamine on fikseeritud töölepingus, kas siis tööandja on kohustatud igal juhul tasuma isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, hoolimata sõidupäeviku pidamisest või kui töötaja sõidupäevikut ei esita, võib tööandja keelduda hüvitise maksmisest?"
Vastab Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee:
"Kokkuleppeid tuleb ikka täita. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui töötaja töösõitude arvestust ei pea või päevikut ei esita, siis tuleb seda hüvitist käsitleda netopalgana."
Veel küsimusi ja vastuseid leiad SIIT.
http://www.vastused.ee/loe/oigus/maksud-ja-raamatupidamine/1.html
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Kui varem oli mõnes sektoris levinud olukord, kus suur osa töölesoovijaid tegi teatud ettevõtetes proovipäevi selle eest ametlikult tasu saamata, siis alates 2014. aasta suvest, mil rakendus töötamise registreerimise kohustus, on „proovipäevaliste“ arv järjekindlalt vähenenud.
Maksu- ja tolliamet, kes teostab töötamise registreerimise kohustuse üle aktiivselt järelevalvet, on täheldanud, et üha enam puututakse kontrollide käigus kokku vabatahtlikega, kes justkui vabast tahtest ja täiesti tasuta tööd teevad: näiteks mõnes restoraniköögis klientidele süüa keedavad. Seletuste kohaselt on tegu õppepäevaga, mille läbimise korral loodetakse saada püsivat töökohta. Töölepinguid neile aga vormistatud ei ole.
Töölepingu seaduse järgi on töötaja sobivuse hindamiseks ikkagi ainuke võimalus katseaeg, mis hakkab kehtima töötaja tööleasumise päevast. Erandina võib proovipäeva rakendada Eesti Töötukassas arvel olevale töötule, kelle tööleaitamiseks on see üks tööturumeede. Tuleb silmas pidada, et töötuna arvel olev isik võib proovipäeval olla vaid ühe päeva.
- Üksikasjad
Agne Narusk
Paberimajandus tööandjaid ei heiduta. Kui spetsialisti on vaja, tuuakse ta riiki igal juhul.
Selle aasta jaanuarist alates on Eestisse ametlikult tööle tulnud 397 inimest, kes on pärit Euroopa Liidu välistest riikidest. Nii palju on töötukassa 31. oktoobri seisuga töölubade taotlusi vastu võtnud ja rahuldanud. Kõige rohkem töötajaid on tööloaga Eestisse tulnud Ukrainast: 235 inimest. Töötajaid on tulnud Venemaalt, teistest endistest Nõukogude Liidu riikidest, aga ka Taist, Indiast, Nepalist ja Mehhikost.
Välismaalase tööle tulekuks esitab tööandja töötukassale taotluse, selgitab teenusejuht Maiken Sõrg. Et EL-i mittekodanik saaks Eestis töötada, vajab ta elamisluba, mida ei saa politsei- ja piirivalveametist taotleda enne, kui töötukassalt on tulnud jaatav vastus. Seega peab tööloaga tulijal olema juba enne riiki jõudmist kindel töökoht.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Helve Toomla
jurist
Mis on käsundusleping?
Käsunduslepingu järgi osutab käsundisaaja käsundiandjale lepingus näidatud teenuseid. Käsundiandja maksab selle eest tasu, kui nii on kokku lepitud. Käsunduslepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused on sätestatud võlaõigusseaduse 35. peatükis.
Ka tööleping on käsunduslepingu liik. Mõlemad lepingud on töötegemise protsessi kohta, kuid käsunduslepingule ei kehti töölepinguseadus ega sellega kehtestatud õigused ja tagatised. Seega ei ole käsundisaajal seadusest tulenevat õigust puhkusele, kindlale tööajale, töötasule vähemalt alammäära ulatuses, hüvitistele lepingu ülesütlemise korral jms. Pikemaajalises lepingus võib siiski mõnes hüves, näiteks puhkuses ja selle tasustamises, kokku leppida – see pole keelatud.
Töölepingu puhul teeb inimene tööd tööandja üksikasjaliku juhtimise ja kontrolli all, aga käsunduslepingu korral peab käsundisaaja järgima selle andja üldisi juhiseid. Käsundisaaja võib oma ülesandeid täites vabalt valida, kuidas tööd paremini teha.
Käsundusleping sõlmitakse näiteks juriidilise isiku (äriühingu, mittetulundusühingu vms) juhatuse liikmetega ühingu juhtimiseks, advokaadiga õigusabi osutamiseks, lektoriga loengu pidamiseks jne. 1
Saada oma tööalane küsimus:
Käsundusleping
Käsundusleping
Osapooled on käsundisaaja ja käsundiandja.
Käsundisaaja peab tegutsema kokkulepitud tulemuse saavutamiseks.
Tasu makstakse tähtajaks, tulemuse saavutamisel või kokkuleppe järgi.
Allikas: võlaõigusseadus
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Saan varsti 60aastaseks. Mul on 25 aastat tööstaaþi, sellest 12 ja pool aastat olen töötanud raskestikasvatatavate laste juures ehk eripedagoogina.
Kas minu puhul on olemas tingimused, et saaksin pensionile jääda viis aastat enne õiget pensionile jäämise aega? Kuidas on tingimused – kas 12,5aastane staaþ eripedagoogina annab vaid õiguse varem pensionile jääda või saan seetõttu ka mingit pensionilisa? Kui saan, siis mis suuruses?
Vastab sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik ELVE TONTS
Õigus pedagoogi väljateenitud aastate pensionile on õpetajatel (pedagoogidel), kellel on vähemalt 25aastane pedagoogilise töö staaþ, millest vähemalt 15 aastat on töötatud kas asenduskodudes, erivajadustega inimeste õppeasutuses, haigete laste asutuses või kinnipidamiskohtade koolides. Nimetatud staaþitingimuste täidetuse korral on õigus pedagoogi väljateenitud aastate pensionile vanusest sõltumata.
Täiendavat pensionilisa väljateenitud aastate pensionile juurde ei arvutata.
Pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate asutuste ja ametinimetuste täpsem loetelu on vabariigi valitsuse määruses nr 207 (16.02.1992) “Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaþi arvutamise kord”.
Lehekülg 1024 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee