Artiklid
- Üksikasjad
Eesti tarbijate kindlustunne tõusis viimasel kuul ja püsib pikaajalisest keskmisest kõrgemal, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetest. Inimeste kindlustunde tõusu soosib sissetulekute kasv, vähenenud töötus ja hinnatõusu puudus.
EKI tarbijate kindlustunde indikaator on novembris –3. See on 2 punkti parem kui eelmisel kuul ja püsib parem pikaajalisest keskmisest (–9).
Kuuga paranesid inimeste ootused riigi majandusolukorra väljavaadete osas, tööturu prognoos ja säästuprognoos.
Novembris prognoosib 24% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 50% vastanute hinnangul on pere majandusolukord sama ja 16% pelgab halvenemist.
Septembris tarbijates ebakindlust suurendanud Venemaa kaubanduspiirangute võimalik negatiivse mõju on jätkuvalt taandunud ja riigi majandusarengu väljavaadete osas on elanike ootused viimasel kahel kuul paranenud. 32% vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem, 33% ootab olukorra püsimist ja 22% kardab halvenemist.
Paranenud on elanike säästuvõime ja säästa suutvate perede hulk on tõusnud kriisijärgse aja parimale tasemele. Novembris suudab 45% peredest säästa (aasta tagasi 38%), 47% tuleb omadega ots-otsaga kokku (54%) ja 8% on rahalistes raskustes (8%).
2014. aasta novembris on tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –8.2 ja euroalal –11.6 ja kuuga eurooplaste kindlustunne langes (vastavalt 0.8 ja 0.5 punkti).
- Üksikasjad
Statistikaameti tänasest raportist ilmneb, et võrreldes 2013. aasta III kvartaliga maksab üks töökoht ettevõtjale sel aastal keskmiselt üle 5 protsendi rohkem.
2014. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1319 eurot ja tunnis 9,33 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusid 2013. aasta III kvartaliga võrreldes vastavalt 5,1 ja 5,4 protsenti.
Aastases võrdluses tõusis keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ning tunnis kõige rohkem kinnisvaraalases tegevuses - tõus oli vastavalt 12,9 ja 14,8 protsenti.
Tööjõud muutus aastaga odavamaks kõige enam info ja side tegevusalal, kukkudes 2,3 protsenti. Tunniarvestuses toimuski ainuke langemine just info ja side tegevusalal, langedes 0,8 protsenti.
Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta III kvartalis 977 eurot ja brutotunnipalk 5,89 eurot. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 5,6%, raporteerib statistikaamet.
- Üksikasjad
Kommertstekst
Kasulik.ee
Käesoleva aasta 1. juulist tuleb töötamise registrisse kanda kõik isikud, kes ettevõtte heaks töötavad ning kellel tekib maksukohustus. Lisaks tuleb registreerida need inimesed, kes töötavad ettevõttes tasu saamata ehk on n-ö vabatahtlikud.
Novembri alguses oli selliseid töötajaid 1688, enim neist jaekaubanduse valdkonnas. Tööandjaid, kes oli registreerinud mõne vabatahtliku, oli kokku 1227.
Tööinspektsiooni juhi Maret Maripuu sõnul pole vabatahtlik töö iseenesest kuidagi keelatud või välistatud, pigem vastupidi, vabatahtlikud abilised on heategevusprojektides suureks toeks ja abiks. „Kahjuks on vabatahtlik töö hakanud levima nendesse sektoritesse, kus valitseb väga kõrge ümbrikupalga risk. Minus tekitab küsimusi, miks mõnes toitlustusasutuses, mis on äriühing, serveerib toitu vabatahtlik,” selgitas Maripuu.
Ta tõi näiteks ühe suvise maksu- ja tolliameti poolt läbi viidud kontrolli, kus selgus, et 28 registreeritud n-ö päris töötaja kõrval askeldas ka 6 vabatahtlikku, kes enda sõnul loodavad tööle saada ja tõestavad ennast selle jaoks esimesed kuu aega vabatahtlikuna.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul saab vabatahtlik töötamine kasumi teenimisele suunatud ärisektoris ikkagi olla pigem erandlik ning ei ole mõeldav, et keegi teeks pikema perioodi vältel üksnes vabatahtlikku tööd selle eest tasu saamata.
- Üksikasjad
Keskmine brutokuupalk kasvas selle aasta kolmandas kvartalis aastavõrdluses sarnases tempos kui eelmises kvartalis, ulatudes statistikaameti andmetel 5 protsendini. Võrreldes eelmise aastaga on palgakasv aga märkimisväärselt aeglustunud, mida on toetanud ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemine, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Soosaar juhtis tähelepanu sellele, et alates kolmandast kvartalist peavad tööandjad registreerima uue töötaja selle esimesel tööpäeval ja tänu sellele muudatusele on tõenäoliselt vähenenud deklareerimata töökohtade arv.
"Kuivõrd nende seas on rohkem madalamalt tasustatud töökohti ning varem deklareerimata töökohtade puhul võidakse nüüd maksta ametlikku palka vaid osaliselt, võis selle tõttu keskmise palga kasv statistiliselt veidi alaneda," ütles ta.
Palgakasv pidurdus peamiselt välisomanikega ettevõtetes, kus palgatõus oli mullu märksa kõrgem kui ülejäänud majanduses. Samuti pidurdus palgakasv kohalike omavalitsuste haldusalas. Palgad on viimaste aastate jooksul kasvanud kõige ühtlasemas tempos Eesti omanikega eraettevõtetes.
"Keskmise palga kasvu aeglustumine oli ootuspärane, kuna palgakulude kiire suurenemine aeglase majanduskasvu ajal tõi kaasa ettevõtete kasumite vähenemise," märkis Soosaar.
Ta lisas, et arvestades seda, et ettevõtted saavad palgakulude kahandamiseks kas loobuda töötajatest või tõsta palku vähem, on kodumajapidamiste ja majanduse kui terviku seisukohalt parem, kui see kohanemine toimub palkade kaudu.
"Seda eriti olukorras, kus palgasurvet on toetanud miinimumpalga tõus, kollektiivsed palgakokkulepped ja konkurents välismaiste tööandjatega. Selle tulemusel on tööjõukulude kasv olnud kiirem, kui majandusele pikemaajaliselt oleks jõukohane," nentis Soosaar.
Statistikaameti tänasest raportist ilmnes, et 2014. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1319 eurot ja tunnis 9,33 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusid 2013. aasta III kvartaliga võrreldes vastavalt 5,1 ja 5,4 protsenti.
- Üksikasjad
Kommertstekst
Kasulik.ee
Kui töötamise registri käivitamisega tänavu juulis ilmus välja terve hulk „vabatahtlikke”, kes justkui tasu saamata mõne ettevõtte heaks igapäevaselt tööd teevad, siis Maksu- ja Tolliameti sõnul on välja tulnud ka olukordi, kus näiteks lähikondseid pannakse kirja lihtsalt teadmatusest või kontrolli kartuses.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul esineb lisaks tahtlikult valesti tehtud töötamise registri kanntele ka juhtumeid, kus inimesi registreeritakse vabatahtlikena nö igaks juhuks. „Reaalselt tööd nad ei tee ja tasu ei saa. Näiteks on registreeritud vabatahtlikena pereliikmeid, praktikante, osanikke või FIE abikaasasid,“ rääkis Lemendik.
Sellistel juhtudel on maksuhaldur vaatluste käigus selgitanud, et sugulasi ja sõpru igaks juhuks registrisse kandma ei pea, vaid registrisse kantakse reaalne töösuhe; FIE abikaasat, kes osaleb samas ettevõtluses ja ei saa tasu, ei pea registrisse kandma. Samuti ei kanta registrisse praktikante, kes ei saa tasu.
„Selgituste tulemusel on vabatahtlikke hulk ka vähenenud ning andnud maksuhaldurile selgema pildi, kuhu tuleb suunata oma kontrollitegevus, et vältida ümbrikupalga maksmise riski ja hoida ära sellega töötajatele tekkiv otsene kahju,“ selgitas Lemendik.
Lehekülg 1023 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee