Üksikasjad

Avaldatud: 27 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Helve Toomla
jurist

Lugeja küsib:
kas puhkuste ajakavasse tuleb kirja panna kõik puhkuseliigid, mida on plaanis aasta jooksul võtta, nt lapsevanema lisapuhkus, palgata puhkus jne?

Puhkuste ajakavas näidatakse eelkõige põhipuhkuse aega ja selle määrab üldjuhul tööandja. Seadus annab nende töötajate loetelu, kel on õigus endale sobival ajal puhkust saada. Nemad peaksid ajakava koostamise ajal teatama, millal nad puhata soovivad, ja see aeg tuleb nende soovi järgi ajakavva kanda.

Töölepinguseaduse (§ 69 lg 7) kohaselt on õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal:

•• naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;

••mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;

••vanemal (nii isal kui ka emal), kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;

••vanemal (nii isal kui ka emal), kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last lapse koolivaheajal;

••koolikohustuslikul alaealisel (9. klassi lõpetamiseni või kuni 17-aastaseks saamiseni) koolivaheajal.

Kui töötaja teab ette, millal ta kasutab õppepuhkust, tasustamata puhkust või lapsepuhkust, siis võib ka selliste puhkuste aja kavas ära näidata, kuid seadus seda ei nõua.

Arvestada tuleb sellega, et puhkuste ajakava on lubatud muuta ainult töötaja ja tööandja kokkuleppel. 1

Saada oma küsimus: .
Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Maksuvõlglaste nimekiri ei paljasta nii palju kui sotsiaalmeedias jagatud isiklikud kogemused.

Kui Merit tahtis kolm aastat tagasi lapsehoolduspuhkust lõpetada, sai just Facebookist vahend, mis tõi pikaks veninud loole osapooli rahuldava lahenduse.
Meriti (täisnimi toimetusele teada) korduvad katsed tööandjaga ühendust saada luhtusid pärast esimest telefonikõnet, kui ta andis ülemusele teada oma soovist tööle tagasi tulla. Järgmise poole aasta jooksul „ei olnud juhatajat kohal”, taskutelefon kutsus tulutult ning e-kirjad kadusid tühjusesse.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Lugeja küsib:
"Soovin lahkuda töölt omal soovil. Kuidas aga kirjutada lahkumisavaldust, kas sinna on viisakas märkida, et soovin seadusega vastavalt saada kätte ka töölt lahkumisega oma kätte saamata töötasu ja puhkuse kompensatsiooni aasta 2013 ja 2014 eest?

Nimelt pole tööandja neil aastatel mulle (ja ka teistele) töötajatele puhkust andnud. Ka puhkuse graafikud ei ole ettevõttes olemas. Probleem ongi selles, et töötajad, kes on lahkunud enne mind, on oodanud oma lõpurahasid isegi mitmeid kuid. Ma arvan aga seda, et kui märkida lahkumisavaldusse need täiendavad punktid (paragrahvid), oleks mul ehk suurem tõenäosus saada oma rahad õigel ajal kätte.
On olnud ka nii, et inimene on töölt läinud, lõpparve sai aga osaliselt kahe kuu pärast ja seda ka hulga vähem kui pidi. Mida avaldusse märkida, et ma oleks kindlustatud? Kahjuks on ka selliseid asutusi, kus töötaja on pärisori ja ei saa oma teenitud sente kätte."

Vastab Grete Lüüs, jurist, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee:

"Töölepingu seaduse § 85 lg 1 järgi võib töötaja tähtajalise töölepingu igal ajal üles öelda. Töötaja peab sellest ette teavitama kirjaliku avaldusega vähemalt 30 kalendripäeva. Üles ütlemist põhjendama ei pea.
Ülesütlemise avalduse lõppu ongi korrektne kirjutada, et soovite lõpparve väljamaksmist, mille hulka kuulub nii välja maksmata töötasu kui ka kasutamata puhkuse hüvitis. Võite viidata, et töölepingu seaduse § 84 lõike 1 kohaselt tuleb lõpparve välja maksta töölepingu lõpetamise päeval."

Üksikasjad

Avaldatud: 26 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Töötan suures kaubanduskeskuses ühes boksis klienditeenindajana ja olen tavaliselt tööl üksinda järjest 11 tundi.

Kuna keskus on avatud kogu päeva, siis ei ole mul võimalik kasutada pikemaid puhkepause. Lubatud on teha 5-10minutine paus tualetis käimiseks ja seda ka soovitavalt mitte tippajal ja 20minutine paus einestamiseks. Tekkinud on probleem rendileandjaga, kes ei luba boksi sulgeda.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:
Vaatamata sellele, et töö tegemise koht asub rendipinnal, allute te neile tööalastele korraldustele, mida annab tööandja, kellega olete sõlminud töölepingu.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (edaspidi TTOS) § 12 lg 1 kohustab tööandjat tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. TTOS § 14 lg 5 p 1 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi. Seega peate sellest probleemist teavitama oma tööandjat, kes vastutab töötaja tervise säilimise eest töökeskkonnas. Tööandja peab tööaja korraldamisel kaaluma, kuidas saavutada kõige parem ja efektiivsem tööprotsess töötaja huve kahjustamata.

Tööandjal on kohustus anda töötajale 30-minutiline vaheaeg vähemalt kuuetunnise töötamise järel. Tavapäraselt ei ole tööpäevasisene vaheaeg tööaeg ega kuulu tasustamisele. Tööpäevasisese vaheaja võib lugeda tööajaks, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal.

Lisaks sellele peab TTOS § 9 lg 3¹ kohaselt tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheajad suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise (näiteks terve tööpäev istuvas asendis või seistes) või monotoonse töö puhul.

Töötaja tervise säilimise huvidest lähtuvalt on oluline, et tööandja võimaldaks regulaarselt tööpäevasiseste vaheaegade kasutamise, mitte ainult võimalusel, kui kliente ei ole. Puhkepauside andmise sagedus ja kestus tuleks välja selgitada koos töötajatega läbiviidava riskianalüüsi käigus.

Tööpäevasisesed vaheajad peavad kirjas olema töökorralduse reeglites või tööajakavas ning tööandjal on kohustus töötajat nendest teavitada (TLS § 5 lg 1 p 11).