Valitsus plaanib kaotada töötutoetuse, nii et töötud saaksid edasipidi töötukassast hüvitist ainult tööandja ja töötaja kogutava töötuskindlustuse kaudu. Töötutoetuse kaotamisega hoiab valitsus nelja aastaga kokku 70 miljonit eurot, töötukassa kulud aga suurenevad umbes sama palju, mistõttu võib tekkida vajadus kindlustusmaksete suurendamiseks.
Töötuks jäämise korral on võimalik saada töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust. Kindlustushüvitise saamiseks tuleb palgast maksta 1,6 protsenti kindlustusmakseks ja hüvitis sõltub sissetulekust. Riigi makstav töötutoetus 362 eurot kuus aga ei eelda inimeselt kindlustuse kogumist.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609311975/valitsus-plaanib-kaotada-riigieelarvest-makstava-tootutoetuse
Peamine probleem: töökohal olevate murede lahendamiseks puudub süsteemne lähenemisviis.
Jaekaubandusettevõtteid on alati kummitanud raskused töötajate leidmisel. Töötuse kasv on seda muret veidi leevendanud, ent ka tööpakkujad saavad end ihaldusväärsemana näidata.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus avalikustas teist järjestikust aastat finantstervise indeksi. Selle aluseks oleva uuringu tulemustest selgus, et hapraim finantstervis ja ‑võimekus on tudengite seas.
Kuigi tööandjapension on paljudele alles tundmatu rahakogumise võimalus, valiks pärast idee selgitamist üle poole inimestest tavalise palgatõusu asemel tööandjapoolse investeeringu kolmandasse sambasse, selgus Luminori uuringust.
Luminor Eesti partnersuhete juhi Elar Olliku sõnul näitab see eestlaste rahatarkuse kasvu ning annab selge sõnumi tööandjatele, kuidas oma töötajaid motiveerida.
Edasi loe : https://majandus.postimees.ee/7997394/raha-asemel-kindlustunne-eestlased-eelistavad-tooandjapensioni
Lehekülg 64 / 1652
