Artiklid

Üksikasjad

„Puhkus taastab jõu“ teavad ilmselt kõik, kes Tartu Inglisillale kinnitatud ladinakeelsele tekstile mõelnud. Peab seda aga nii palju olema?

Eelmine rahandusminister Mart Võrklaev sõnas pärast ametist lahkumist Delfile, et ühe kokkuhoiukohana võiks riik lasta ametnikel vähem puhata. Erasektoris näeb praegu seadus ette, et normtööaja korral peab saama puhkust 28 kalendripäeva. Kui aga minna riigi leivale, muutub järsku puhkusevajadus suuremaks. Üks keskmine ministeeriumiametnik saab taastada jõudu tervelt nädala kauem (riigipalgalistel on olenevalt lepingu vormist siiski mitu erinevat puhkuse pikkust).

Ei kõla ju ausalt? Ajal, mil aastaid on vedanud Eesti palgakasvu riigisektor, on see üks näide ebaõiglusest, mida ei peaks vaikimisi teadmiseks võtma. See on maksumaksjale otsene ja täiendav kulu.

 

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120325667/juhtkiri-riigiametnik-ei-peaks-teiste-kulul-puhkama

Üksikasjad

Töötaja küsib: Masinaoperaatorina pean töötama mitmel erineval masinal. Nende juhtimisnuppude ja -kangide juures on mingid võõrkeelsed tekstid, millest ma aru ei saa. Enamuse nuppude otstarvet tean, sest kunagi tööle asudes mulle neid selgitati. Kuna masinaid, millel töötan, on mitu, kipub segamini minema, mida mingile nupule vajutamine kaasa toob. Samuti on masinatel kollased kleebised, millel on mulle arusaamatus keeles tekstid.

Vastab Rein Reisberg, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Masina juhtimisseadiste, näiteks nuppude, hoobade ja pedaalide talitluse arusaadavuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks peab neil või nende vahetus läheduses olema piltmärk või kasutajale arusaadavas keeles tekst, mis selgitab masina tegevuse muutust juhtimisseadise mõjutamisel. Piltmärgist või tekstist peab näiteks olema aru saada, kas masin käivitub või seiskub, kas hakkab tööle aeglasemalt või kiiremini või kas mingi masina osa hakkab liikuma ülespoole või hoopis allapoole.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1265/mis-keeles-peavad-olema-masinate-juhtimisseadiste-tekstid

Üksikasjad

Ministeeriumide kärpe PR-trikk: ametnikke väheneb vaid kohtades, kus tavainimene seda kõige rohkem tunneb.

Veel juulikuus oli statistikaameti kiirülevaates põhjust rõõmustada, et uusi töösuhteid sõlmiti napilt rohkem, kui neid lõpetati. Augustis lõpetati 50 363 töösuhet, kuid alustati vaid 41 319. Lihtsalt öeldes tähendab see, et töötuid tuleb juurde. Ettevõtted koondavad või lõpetavad töölepinguid, et kokku hoida. Riigisektor aga eriti mitte.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120324801/juhtkiri-huvitav-arusaam-karpimisest-ministeeriumid-palgad-ja-ametnike-read-ju-paisuvad

Üksikasjad

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) otsib 245 000 eurot maksva hankega kolmeks aastaks meeskonda, mis korraldaks tööandjatele mitmekesisuse märgise väljaandmist ning tegeleks organisatsoonides mitmekesisuse edendamisega.

„Hanke maksumuse piirmäär on 245 000 eurot ja sellega otsime mitmekesisuse märgisega seotud tegevuste elluviijat kolmeks aastaks. See sisaldab nii otseselt märgise taotlemise ja üleandmisega soetud kulusid, kui ka meeskonda, kel tuleb organisatsioone mitmekesise tööandja märgise taotlemise protsessis ja tegevuskava ellu viimisel selle kolme aasta jooksul nõustada,“ kommenteerib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete juht Laura Laaster.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120324788/ministeerium-tahab-kulutada-245-000-eurot-et-suurendada-mitmekesisust

Üksikasjad

Rohkem kui üks töökoht on kõige sagedamini meditsiinivaldkonna töötajatel: kiirabitehnikutel ja arstidel ning ka näiteks psühholoogidel, logopeedidel ja füsioterapeutidel. Eriarstide ja kiirabitehnikute seas töötab mitmel kohal ligi 60% inimestest. 

Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul on töötamise registri (TÖR) andmetel augusti lõpu seisuga vähemalt üks registreeritud töösuhe peaaegu 640 000 inimesel. Üks töökoht oli registreeritud 88% inimestest ja kaks töökohta ligikaudu 10% inimestest. Kolm või enam töösuhet oli 2,4% töötajatest. Ehkki viimaste kuude jooksul on ajakirjanduses mitmel korral kirjutatud, et inimesed otsivad maksutõusude kartuses lisatööd, siis Rootalu sõnul andmed seda ei kinnita. „Ühe kuu jooksul mitmel kohal töötavate inimeste osakaal pole viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt muutunud, püsides 12% ümber,“ selgitas ta.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/12-tootajatest-korraga-rohkem-kui-uks-tookoht

  1. Luminor prognoosib järgmiseks aastaks üheprotsendilist majanduskasvu
  2. Tööinspektsioon: Läänemaal vähenes tööõnnetuste arv, kuid ohutusalaseid rikkumisi leidub endiselt
  3. POLEGI VAJA?! Lääne-Virumaa matemaatikaõpetaja kaotas teisel koolinädalal töö
  4. Mis juhtub, kui tööandjal pole tööd anda?