Artiklid

Ravikindlustuseta on ka rahvusvaheliselt tuntud kunstnikud ja näitusesse panustajate ringis jäävad just nemad sageli ainsana tasuta.

„1990-ndatel sai egotripi ja eufooria lainetel surfatud, nullindate kunst elas noorte verivärske rasva peal, aga praegused noored on pragmaatikud. Lolle enam pole. Nüüd tuleb töö eest maksta,“ ütleb tunnustatud fotokunstnik Tanja Muravskaja.

Professionaalseks kunstnikuks või kuraatoriks haritakse end aastaid. Lisaks on kunstnike looming ekspordiartikkel: üks kunstnik võib riigile ja kultuurile tähelepanu tuua sama edukalt kui medali võitnud sportlane. Eesti kunstnikkond on aga iseseisvuse taastamisest võidelnud selle nimel, et neile töö eest elementaarseks elujäämiseks vajalikku tasu makstaks. Umbes kümme aastat tagasi oli veel tavaline, et mingit honorari ei saagi. Valmistad mitu kuud näitust ette ja pead õnnelik olema, et seda üldse näidata saad.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120065590/looming-on-ka-too-lopetage-lollitamine-kunstnik-ei-pea-virelema-et-hea-olla

„See olukord peab muutuma. Päästja ei saa praegu isegi kodulaenu,“ ütleb päästeameti peadirektori asetäitja.

Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi tõdeb, et elanikkonnakaitse temaatika tõstis päevakorda Ukraina sõda, kaitses on suur roll nii päästeametil kui ka kohalikel omavalitsustel. Kuid selleks peab olema ka inimesi, kes päästeametisse tööle tulevad. Praegu saab päästja kuus kätte vaid 900 eurot.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120065276/paasteamet-laheb-paastjatele-30-palgalisa-kusima

Koguni 61% töötajatest oleks huvitatud neljapäevast töönädalat, aga seda ainult tingimusel, et sissetulek sellest ei muutu, sedastas hiljutine rahvusvaheline uuring. Nad on nõus täiendava vaba päeva nimel intensiivsemalt tööd tegema ja rohkem panustama.

17 protsenti töötajatest on aga huvitatud ka sellisest neljapäevasest töönädalast, mis tähendaks küll vähem palka, aga selle kõrval ka paremat tasakaalu töö ja isikliku elu vahel.

Loe pikemalt: https://www.palgauudised.ee/uudised/2022/09/07/ule-poole-tootajatest-tahab-neljapaevast-toonadalat

Lugeja küsib: meie ettevõttes on tööl Ukraina sõjapõgenik, kuid nüüd soovib ta kodumaale naasta. Millised õigused on temal ja minul töölepingu lõpetamiseks ning kas tööandjana peaksin inimest kuidagi toetama?

Statistiliselt oli Eesti töötuse määraks tänavu teises kvartalis 5,8 protsenti. Päriselus tähendab see, et paljud ettevõtted otsivad inimesi tikutulega taga ning hakkajal ja kohusetundlikul inimesel on tööd valida ja võimalus ka palga üle kaubelda.

Alustame tänases Maalehes väikest artiklisarja ametikohtadest, kus alati keegi puudu on. Inimesed kipuvad neid ameteid millegipärast pelgama, kuigi seal töö alustamiseks ei pea alati tingimata erialadiplomit tagataskus olema. Alustame vangivalvurist, aga meie ajakirjanikud proovivad ka näiteks lüpsja või prügiautojuhi kutset.

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120063356/hindrek-riikoja-vabu-tookohti-on-tohutult-inimesed-kus-te-olete