Artiklid

Riik soovib muuta kaugtööga seotud kohustused selgemaks. Tööandjad näevad endale laskuvat liiga suurt koormust, mis puudutab kodukontoris töötava inimese tervise eest vastutamist.

Aina rohkem inimesi naudib kodukontorit ja sellega kaasas käivat paindlikkuse luksust, ent kehtiv seadus ei ole uuele reaalsusele järele jõudnud. Eestis kehtiv tööõigus on ajale jalgu jäänud ega arvesta selle eripäradega ning paljud asjad on jäänud tööandja ja töötaja vaheliste kokkulepete küsimuseks. Kuid erikokkulepete tegemine võib muutuda keeruliseks nii tööandjale kui ka töötajale, kuivõrd kaugtöölembelisi inimesi on aina rohkem. Kui kümme aastat tagasi kasutas Eestis kaugtöövõimalust kõigest 7,3% töötajaid, siis möödunud aastal juba 28% ehk 181 600 inimest.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120083196/kes-peab-ostma-kodukontorisse-tooli-et-tootaja-selg-valutama-ei-hakkaks-riik-tahab-anda-suurema-vastutuse-tooandjale

Tervise- ja tööminister Peep Petersoni kutsel toimunud kolmepoolsetel läbirääkimistel sai tööturu osapoolte allkirjad kokkulepe, millega läheb paindlikumaks info- ja kommunikatsiooni valdkonna töötajate valveaeg ja seadusesse tuuakse iseseisva töötaja vabam tööajagraafik.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/743/tooandjad-ja-ametiuhingud-leppisid-kokku-uued-turvalise-tooaja-reeglid

17 aastat eriala õppinud muusikakooliõpetaja teeb äraelamiseks kõrvalt maalri- ja elektritöid ning korjab maasikaid.

Eelmisel neljapäeval läks Viljandi muusikakooli saksofoniõpetaja Lirike Langeler Decorasse töövahendeid ostma. Langeler läbis kutsekoolis siseviimistlustööde õppe, sest muusikakooliõpetaja palgast ta ära ei ela. Talle tuli poes vastu tunkedes kolleeg, puhkpilliõpetaja. Tuli välja, et temagi on läbinud kutsekooli, kuid elektrikuõppe, et lisaraha teenida. Kolmas Langeleri kolleeg töötab pilliõpetamise kõrvalt puutööõpetajana.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120080520/muusikakooliopetaja-saab-katte-alla-900-euro-kuus-koik-mis-kehtib-opetajate-kohta-ei-kehti-meie-kohta

Lugeja küsib: Otsustasin sügisest omandada bakalaureusekraadi ja läksin ülikooli digiturundust õppima. Teavitasin tööandjat õppima asumisest ja esitasin ka õppepuhkuse avalduse. Selle peale ütles tööandja, et tema õppepuhkust ei anna. Paar päeva peale õppepuhkuse avalduse esitamist saatis tööandja emailile töölepingu ülesütlemisavalduse, kus põhjusena oli välja toodud katseaja eesmärgi mittetäitmine. Ühtegi etteheidet seoses tööülesannete täitmisega tehtud ei ole ja katseaja vahevestluse läbisin ka edukalt. Kas tööandjal oli õigus keelduda õppepuhkuse andmisest ja tööleping üles öelda?

Eelmisel nädalal Eestis käinud Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit ütles Eesti Päevalehele, et peale piisava sissetuleku tagamise peab riik aktiivselt aitama inimestel ümber õppida, mitte jätma seda igaühe enda mureks.

Paar päeva enne voliniku Eesti visiiti tuli Euroopa Komisjon välja uue ettepanekuga, et liikmesriigid võiksid oma toetuste ja teenustega tagada kõigile inimestele piisava miinimumsissetuleku. „Et adekvaatsed ressursid oleksid inimestel, kel pole mingeid ressursse,“ selgitas Schmit. Selle eesmärk on, et inimesed pääseksid vaesusest ja need, kes suudavad töötada, ka tagasi tööturule. „Meie eesmärk on, et kedagi ei diskrimineeritaks, sest paljud, kes peaksid toetust saama, jäävad osas liikmesriikides sellest ilma,“ märkis Schmit.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120078114/euroopa-toovolinik-miinimumsissetulek-peab-arvestama-elukallidust