- Hooldusvajadusega inimeste arv Eestis kasvab, kusjuures lisaks elanikkonna vananemisele sagenevad tegevuspiirangud ka noorte ja keskealiste seas.
- Hoolduskoormuse vähendamine annaks võimaluse tööhõive kasvuks ja võiks tööturule tuua ca 20 000 inimest.
- Uuringu autorite soovitusel tuleks hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel viia kõigis omavalitsustes sisse ühtsed põhimõtted.
Artiklid
- Üksikasjad
Hooldajate suur koormus on laialdane ning teravnev probleem Eesti ühiskonnas, selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel ning Turu-Uuringute AS poolt läbiviidud hoolduskoormuse uuringust. Teise inimese hooldamisega tegeleb 15% vähemalt 16-aastastest Eesti elanikest.
- Üksikasjad
Kolm põlvkonda tagasi töötasid inimesed suisa 80 tundi nädalas. Seega on praegune 40-tunnine töönädal küllaltki uus töötamisviis. Mis aga juhtuks, kui tööl käia neljal päeval ja puhata kolm päeva? Katseprojektid näitasid paljulubavaid tulemusi, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Olen kursis, et üsna kohe jõustub iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon. Tekkis küsimus, kas võime juba praegu sõlmida töötajatega kokkuleppeid, et nad oleksid iseseisva otsustuspädevusega?
- Üksikasjad
Tervishoiutöötajaid on kriitiliselt vähe ning personaliprobleeme pole võimalik kiiresti lahendada. On tõenäoline, et juba lähitulevikus ei pruugi teenuste kättesaadavus ja kvaliteet olla Eesti inimestele ootuspärane. Ometi on töötajad ja tööandjad kollektiivleppe osas eri meelt ning pöördusid menetluse alustamiseks riikliku lepitaja poole.
Eesti panustab tervishoidu 6,7% SKPst, see on ligi kolm protsenti vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Arenguseire Keskus prognoosib, et sama süsteemiga jätkates võib 2035. aastaks inimeste omaosalus kahekordistuda ning haigekassa eelarve 900 miljoni euroga miinusesse jõuda. Rahanappusest suurem probleem on aga tervishoiutöötajate vähesusest tekkinud kriis, millest on juba pikalt räägitud.
Suur ülevaade: Eestis on IT-firmasid, kus makstakse uute töötajate soovitamise eest 3000 eurot kätte
- Üksikasjad
Kümme Eesti tehnoloogiafirmat räägivad oma kogemusest soovitusprogrammi rakendamisel ning sellest, kui suurt preemiat töötajatele uute tiimiliikmete leidmise eest makstakse, kirjutab Geenius.
Töötaja soovitusel põhinevatest ehk nn referral-programmidest on tänaseks saanud IT-firmade värbamisstrateegiate loomulik osa. Tavaliselt näeb asi välja nii: töötaja tunneb mõnd väärt inimest, kes võiks ettevõttesse oma oskuste ja väärtuste poolest sobida, annab sellest märku värbamistiimile, ja kui kristallkingake leiab omaniku ning kandidaadist saabki kolleeg, antakse soovitajale selle eest ka veidi preemiat.
Lehekülg 204 / 1654
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee