Pool palgast konfidentsiaalsustasuks. Miks?

Palun aidake aru saada, miks kirjutab tööandja töölepingusse osa kokkulepitud palganumbrist konfidentsiaalsustasuks?
Leppisime tööandjaga kokku konkreetses palgas ja nüüd loen lepingu projektist, et pool sellest kokkulepitud numbrist on konfidentsiaalsustasu, mida makstakse mulle äri- ja tootmissaladuse hoidmise eest.
Leping keelab mul 6 kuud pärast töölepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asuda.

Äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral 3 (kolme) aasta kestel pärast töölepingu lõppemist on tööandjal õigus nõuda minult sisse leppetrahv suurusega 100 000 krooni.

Kindlasti võtan tööandjaga teema arutlusele, et asjad selgeks rääkida, kuid soovin enne pisutki erapooletut arvamust asjast, et mõista, kuidas on selline palga jaotus ühele või teisele poolele kasulik.
Väga tänulik vastuste eest!

Kokkulepitud palk peab olema ikka see mis kokku leppisite ja sellele lisaks siis see ertasu. 100 000 krooni on ka liig mis liig.

Lisan lingid selgitustega:

Sandikopikatega firma ärisaladust ei kindlusta
www.rmp.ee/uudised/too/1643

Ärisaladus seondub firma ärihuvidega
www.rmp.ee/uudised/juhile/5548

Tööandjad on jätnud oma ärisaladused saatuse hoolde
www.rmp.ee/articles/1750#

Konkurentsikeeldu on töötajail imelihtne rikkuda
www.rmp.ee/perioodiline/263/5546

Tänud!!!
Ma mõtlen ikkagi, mis kasu saan mina või tööandja sellest, et pool minu palka on nn konfidentsiaalsustasuna kirjas. See number on viiekohaline. Kas tööandja vabaneb sellisel juhul mingitest maksudest?

Loen lingid läbi, eks siis pilt selgem.

Ma küll teemaga väga kursis ei ole, kuid tean, et leppisin tööandjaga palga kokku ning konfidentsiaalsuse osa pakkus tööandja välja. Mis minule omakorda tähendas 10% kõrgemat palka. Ning kui ma rikun omapoolset konfidtesiaalsust, siis pean tööandjale tagsi maksma summa, mis mulle kogu töötatud aja jooksul juurde maksti (ehk siis see 10%).

Nii see peamiselt käibki, et 10%. Minul aga on 5000 krooni konfidentsiaalsuse eest ja 5000 krooni selle eest, et ma ei osuta tööandjale konkurentsi. See on pool minu kokkulepitud palgast, mis peaks palgana kirjas olema.
Mu suhtumine tööandjasse on muutunud ettevattlikuks.

Tööandjale ei muuda see ei maksude ega muus osas midagi, kui ta osa palgast konfidentsiaalsuse tasuks kirjutab. Samad kulud, mis palgaga. Pool palka konf.tasuks ning lisaks veel pöörane trahv...., kui sul on võimalik mujale minna, siis võiks küll selle tööandja juurde mitte tööle asuda. Sellise käitumise eesmärk saab olla küll ainult töötaja murust madalamale suruda.

Tegin tööandjale ettepaneku sõnastada palk lahti järgmiselt: Töötaja põhipalk on x krooni (e number, mille me kokku leppisime), millest x krooni makstakse välja konfidentsiaalsustasuna ja x krooni tööandjale konkurentsi mitteosutamise eest.
(Kuna see põhipalga number, milles me kokku leppisime oli konstantne summa, mitte liigendatud)

Ettevõtte jurist vastas:
Eritasu on tls-s võimaldatud sellisena ja sõnastus töölepingus jääb kehtima. Palk on palk ja eritasu konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuskohustuse eest on eritasu ning liigendatakse lahti eraldi punktides/alapunktides.

Minu jaoks on tööleping ikkagi kahepoolne kokkulepe, st ka töötajal on õigus selles kaas rääkida ja mittesobilikud punktid kokkulepetega sobindada.
Minu tööleping on tööandja leping töötajale
...millele jääb minu alkiri kirjutamata.

Huvi pärast juba mine näita seda lepingut TI juristile, see täitsa tasuta. Tahaks teada mida TI sellest arvab.

Ei ole mõistlik jah allkirjastada asja millega kohe üldse nõus ei saa olla. Muidugi keerulisemaks võib minna kui töökohta väga vajad koheselt.
Soovid sulle jõudu!

Ei tea, kas nii palk kui lisatasu konfidentsiaalsuse eest kirjutatakse brutona? Või võib näiteks, et palk on brutona ja lisatasu netona?

kõik palgana käsitletavad summad töölepingus peavad olema bruto, ehk siis koos maksudega.