Artiklid

Üksikasjad

Eestis paistab süvenevat varjatud tööpuudus: jutt käib inimestest, kes töötukassa töötute statistikas ei kajastu, kuid kes otsivad tööd. Seega ei näita ametlik registreeritud töötuse number tegelikku olukorda. Kas jätta need inimesed enda hooleks või püüda neid ikkagi koolitustele meelitada?

Kuigi paljud ettevõtted justkui otsivad inimesi, on hulk pikaajalisi töötuid töötukassa vaateväljast lahkunud. Nad eelistavad end pigem juhuotstega vee peal hoida, selmet viletsamat alalist kohta vastu võtta.

Edasi loe: https://pealinn.ee/2023/10/13/varjatud-toopuudus-tuhanded-inimesed-on-heitunud-voi-otsivad-tood-juba-aastaid-mida-saaks-nende-heaks-teha/

Üksikasjad

Paljud vanemad inimesed mäletavad veel, kuidas eelmise ajaloolise formatsiooni, ehk nn „nõuka“ ajal paljudes suuremates tootmisettevõtetes toodi avalikkuse ette nii tootmiseesrindlased, kelle pildid paigutati autahvlile, kui ka töödistsipliini rikkujad ja tööloodrid, kelle pilte, koos sooritatud tegude kirjeldustega avaldati näiteks ettevõtte seinalehes.

Suuremas formaadis tipnes taoline avalikustamine sellega, et tollastes tööstusettevõtetes aset leidnud kõikvõimalikud rikkumised toodi üleliidulisele kinoekraanile lühifilmide sarja „Fitil“(tõlkes süütenöör) abil, kujutades lühifilmides dokumentaalselt, kuid satiirilises võtmes, nende ettevõtete vastavaid töötajaid koos toime pandud rikkumistega.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1086/tooandja-praktika-igal-kuul-pannakse-enim-vigu-tehtud-tootaja-no-avalikku-habiposti

Üksikasjad

Kui küsida noortelt, kelleks nad saada tahavad, erinevad vastused ilmselt tunduvalt sellest, mida noored 20 või 50 aastat tagasi soovisid. Paljusid ameteid, mida praegu peetakse, ei olnud 50 aastat tagasi olemaski. Kindlasti kuuluvad sellesse gruppi ametid, mis on seotud sotsiaalmeediaga. Seetõttu vaatame lähemalt, millised on inimesed, kes töötavad iga päev sotsiaalmeedia sisuloojana, aga ka laiemalt reklaami ja turunduse alal. Samuti vaatame, kui palju selline töö palgana sisse toob. Selleks kasutame statistikaameti palgarakenduse andmeid 2023. aasta teise kvartali kohta.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/kuidas-saada-teada-kui-palju-teeniksin-sotsiaalmeedia-sisuloojana

Üksikasjad

Tänavu 1. oktoobrist jõustus ehituse töövõtuahelate registreerimise nõue.

Nii tuleb ehitusettevõtetel registreerida MTA e-teenuste keskkonnas suuremad ehitusobjektid, töövõtuahel ning objektile lubatud töötajad. Kohustuse eesmärk on tagada aus konkurents ja vähendada ehitussektori maksuauku.

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120238454/seadusemuudatus-ehitusel-enam-umbrikupalgaga-tootada-ei-saa

Üksikasjad

Figure Baltic Advisory (varem Fontese Palgakonsultatsioonid) palgauuringu tulemused näitavad, et 2023. aastal on palku tõstnud valdav enamus tööandjaid ja suurem sissetulek jõudis kokku 92%ni töötajatest.

Üldine palgatõus turul on tänavu olnud 10%. Umbkaudu kolmandik uuringule vastanud 451 Eesti tööandjast leiab, et kiire hinnatõus mõjutas nende palgamuudatusi. Ka tuleval aastal näevad tööandjad ette keskmiselt 6% suurust palgatõusu, ent siiski saab pea kolmandik inimestest palka vähem, kui on elamisväärse töötasu piir.
 
  1. Koolidest kaovad mitmed teada-tuntud töökohad
  2. SEB fondijuht: Harjumaa keskmise palgaga noori ähvardab pensionipõlveks rikkaks saamine
  3. Alampalga tõus tuleb ettevõtjatele keerulisel ajal
  4. Riskid liiga suured. Investeeringud ja uued töökohad Ida-Virumaal jäävad ära