Artiklid
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Meie töötaja haigestus ja on juba peaaegu kolm kuud olnud haiguslehel. Töötaja puhkus oli planeeritud augustikuusse, aga haiguse tõttu ei saanud ta seda kasutada. Nüüd, haiguslehel olles, esitas töötaja avalduse töösuhte lõpetamiseks tervislikel põhjustel. Töötaja lõpparves puhkusekompensatsiooni arvutamisel tekkis küsimus, kas töötaja haiguslehel oleku aega peaks arvestama talle puhkust võimaldava aja hulka?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Töölepingu seaduse kohaselt arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg ja puhkuse aeg, samuti aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduse või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkuse andmise õiguseks oleva aja hulka ei lähe aga lapsehoolduspuhkuse aeg ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg.
Seega, seadusest tulenevalt teie töötaja haiguslehel oleku aeg (ajutise töövõimetuse aeg) arvestatakse talle puhkust võimaldava aja hulka.
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Lugeja küsib:
"Kui mul on töölepingus kirjas, et ma saan põhipalka pluss tulemustasu, kuid tööandja otsustas mulle mitte maksta ettenähtud tulemustasu, kuna ma väidetavalt teen töös liiga palju vigu. Kui ma palusin esitada vastavad dokumendid, mis mu vigu tõestavad, tal neid mulle ette näidata enam ei olnud. Kas tööandjal on õigus tulemustasu mitte maksta?
Meil oli ka tööle asudes tööandjaga selline vestlus, kus ta kinnitas, et olenemata vigadest on kõik inimesed siiani õiglaselt ja ausalt ka tulemustasu saanud ning ma tarvitsevat üldse muretseda. Kuna lisatasu moodustab 25% minu netosissetulekust, siis on see mulle väga suur kaotus."
Vastab Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:
"Töölepingu seaduse kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust (selle suurusest), selle arvutamise viisist ja palgapäevast. Lepingus peavad olema kirjas kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab. Lisatasude (sh tasu tulemuslikuma töö eest) maksmise kokkuleppe korral peavad olema välja toodud ka lisatasude maksmise tingimused. Töölepingu andmed (k.a töötasu) esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Seega tulemustasu maksmine sõltub sellest, kuidas on paika pandud selle maksmise kord. Kui töötaja poolt on täidetud maksmise aluseks olevad tingimused, siis tuleb ka tulemustasu maksta.
Antud juhul võite tööandjalt täiendavaid selgitusi küsida ning üritada kokkuleppele jõuda. Kui kokkulepet ei saavutata ning pooled jäävad eriarvamusele, aga leiate, et olete tulemustasu välja teeninud, on Teil õigus pöörduda saamata jäänud tulemustasu nõudega töövaidlusorganisse."
- Üksikasjad
Tanel Saarmann
Sportimise soodustamine jääb ettevõtetes tihti erisoodustusmaksu taha.
Ministeerium muudatusi teha ei soovi.
Töötajate tervisesse panustamine on veel väheste ettevõtete südameasi. Kaks aastat tagasi alustas Ericssoni Tallinna tehas midagi, mida teistes Eesti ettevõtetes naljalt ei kohta. Juhtkond otsustas hakata panustama töötajate tervisesse. Põhiline on ettevõtte söökla, mis on tõenäoliselt üks Eesti suuremaid toitlustusettevõtteid. Kuna tehases käib töö ööpäev läbi, töötab ka söökla samas rütmis. Ööpäevas käib siin söömas umbes 2000 inimest, paljud neist rohkem kui ühe korra. Kaks aastat tagasi suurene sööklas käivate töötajate arv oluliselt, sest ettevõte tegi esmapilgul uskumatuna tunduva otsuse. Loe edasi, mida Ericsson oma töötajaile pakkuma hakkas. Peale selle saad teada, miks Eesti ettevõtted töötajate tervisesse panustada ei soovi ja mida arvab sporditegevuse erisoodustuse võimalikust kaotamisest rahandusministeerium.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Kasulikule kirjutas lugeja, kes töötab külmas keskkonnas ning on seetõttu sageli haige. Tööinspektsiooni ... aitas Kasulikul leida vastust küsimusele, kas tööandja on kohustatud töötaja palvele vastu tulema ning talle oma firmas teise töö leidma.
"Töötan külmas keskkonnas ning tervis on selle tõttu kannatada saanud ning olen tihti haige. Kuna haiguslehele jäämine tähendab mulle majanduslikult tohutut kahjumit, siis kas tööandja on vastavalt minu palvele kohustatud mulle leidma teise töö samas firmas?
Uurisin ka natukene võimalusi ning hetkel firma tõesti otsib kontorisse töötajat ning mul on selleks kõik eeldused olemas. Tööandja pakkus küll välja, et ma võin tööle asuda ettevõtte teise korpusesse, kuid see asub Tallinnast väljas ning see mulle ei sobi. Tean, et tööandjaga pole meil just kõige soojemad suhted, kuid mina püüan hoida meie suhtlemist minimaalse ja ainult tööalasena. Seni on mu töötulemused olnud head."Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna sõnul tuleks töötajal esmalt pöörduda arsti poole, kes otsustab, kas töö on inimese terviseseisundit arvestades sobiv.
"Kui töötaja tervis on töö tõttu halvenenud, peab ta pöörduma kindlasti esimesel võimalusel perearsti ja erialaspetsialisti poole ning teavitama sellest ka tööandjat. Kui arst leiab, et töötaja ei või antud töökohal töötada, annab ta töötajale sellekohase tõendi. Seejärel saab töötaja tööandja poole pöörduda ning arsti otsusele toetudes teha ettepaneku töötingimuste muutmiseks. Arsti otsus on täitmiseks kohustuslik ning tööandja ja töötaja peavad seda ka arvestama, et mitte halvendada töötaja tervist ja süvendada haiguse/tervisehädade kulgu," selgitas Raigna.
"Kui tööandjal ei ole võimalust terviseprobleemidega töötaja töötingimusi muuta, saab ta töötajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 1 alusel, mis käsitleb töötaja töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu. Tööandja ei saa nõuda, et töötaja kirjutaks omal soovil ülesütlemisavalduse," ütles Raigna.
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Kui 2008. aastal kasutati haiguslehte 470 950 korral, siis 2010. aastal võeti neid 246 737 ja mullu 325 335.
Viis aastat tagasi hakati tunduvalt vähem haigusraha maksma ja haiguslehtede arv vähenes peagi märgatavalt. Kummalisel kombel on sama tendentsi näha ka terviseameti statistikas ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse haigestumise kohta.
Aastail 2000–2009 ehk siis, kui haigele maksti hüvitist alates teisest põdemispäevast ja 80% palgast, püsis eelnimetatud haigusjuhtude arv igal aastal 216 000 kuni 250 000 piires. Kuid 2010. aastal, kui põdejal tuli leppida senisest märksa kasinama haigusrahaga, registreeris terviseamet ainult
152 383 ülemiste hingamisteede ägeda nakkuse juhtu. Tõusu varasemale tasemele pole toonud ka järgmised aastad. Kas eestlaste tervislik seisund on aastatega paranenud? Rahasummat vaadates tundub tõenäoline, et kes vähegi suudab, see end tõbisena tööle ajab, millest omakorda on tingitud statistiline haigestumise vähenemine.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 1033 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee