Stressiga toimetulek on õpetaja jaoks ellujäämisoskus, mis võiks kaasa tulla juba ülikoolist, kirjutab Merle Ruzitš, Lilleoru põhikooli juht, TÜ haridusinnovatsiooni magistrant.
Artiklid
- Üksikasjad
Haridussüsteemi osapooled näevad erinevalt, mis võiks olla haridusminister Kristina Kallase lubatud haridusreformides kõige olulisem: kohalikke omavalitsusi kõnetab haridusvõrgu korrastamine ja õpetajaid eneseteostust võimaldav karjäärimudel.
Lisaks haridustöötajatele selleks aastaks palgalisa leidmise on haridusministeerium lubanud ka haridusreforme. "Hariduse valdkonnas on käivitatud reformid, millest enamik on seaduse eelnõude tasandil valmis veebruaris-aprillis," kinnitas haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Liina Põld ERR-ile.
- Üksikasjad
Tartus sõlmiti vahetult enne tähtajatut õpetajate streiki kollektiivleping, mis andis justkui märku, et kõik on hästi.
Lepingu sisust on Hildebrandti arvates märksa olulisemgi selle sõnum. Tartu õpetajate kollektiivleping näitaks justkui, et heade mõtete linnas on töörahu leitud ja kõik on hästi. „Aga ei ole ju nii, asjad ei ole Tartus korras,“ lausus Hildebrandt. „Alampalk, milles me [lepingus] kokku leppisime, ma arvan, ei rahulda Tartu õpetajaid.“
- Üksikasjad
Õpetajate streik on selleks korraks läbi. Õpetajad saavad 17 eurot ja lubaduse, et sõlmitakse kollektiivleping.
Õpetajate streigi seitsmes tööpäev algas üllatusega. Nimelt teatas haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200), et on koos Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministritega leidnud lahenduse, kuidas panustada ühiselt õpetajate palgatõusu lisaraha 5,7 miljonit eurot. Valitsus leppis selles summas ametlikult kokku ja tegi pakkumise õpetajatele. Sellega kerkiks õpetajate palga alammäär 1820 euroni.
Kui 5,7 miljonit võib kõlada kena summana, siis mida see tegelikult tähendab? Isegi kui meie õpilased ei saavutanuks PISA testides häid tulemusi, saaksid nad ikka aru, et palgatõus 1803 eurolt 1820 eurole tähendab, et õpetaja võidab brutopalgas 17 eurot.
- Üksikasjad
- Üksikasjad
Tööinspektsiooni nõustamisjurist Ene Olle selgitab, kas tööandja peab andma vaba aega eri usku või teisest kultuurist töötajatele nende pühade tähistamiseks või kombetalitustel osalemiseks.
Lugeja küsib:
Kas tööandja peab võimaldama tööajast teise usu või kultuuri pühade tähistamist ja kombetalitustel (nt palvetamine) osalemist?
Vastab Ene Olle, Tööinspektsiooni nõustamisjurist:
Tööandja korraldab tööd, annab töötajale kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus ja ajal ning töötaja täidab vastavalt töölepingu kokkuleppele oma tööülesandeid. Pooled võivad kokku leppida täiendavates vabades päevades või vabas ajas, kuid ei ole selleks kohustatud.
Lehekülg 94 / 1652