Artiklid

Üksikasjad

Lugeja küsib: Augustis tuleb meile tööle kaks uut töötajat, mõlemad alguses katseajaga. Ühe töötajaga oleme kokku leppinud kuupäeva, millal katseaeg lõpeb. Teise puhul kehtib neljakuuline katseaega ilma lõpukuupäevata. Kuulsime, et 1. augustist ei loeta katseaja hulka aega, mil töötaja viibib haiguslehel. Kui mõlemad töötajad peaksid haigeks jääma, kas siis nende katseaeg pikeneb?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Katseaeg kestab maksimaalselt neli kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast. Kehtiva seaduse järgi peab tööandja töötajat katseajast kirjalikult teavitama vaid juhul, kui pooled lepivad kokku lühemas kui neljakuulises katseajas. Alates 1. augustist tuleb töötajat teavitada katseaja kestusest alati. Näiteks kui töötaja asub tööle neljakuulise katseajaga, siis see tuleb töölepingusse kirja panna.

Edasi loe https://www.tooelu.ee/et/uudised/582/lugeja-kusib-jurist-vastab-kas-1-augustist-saab-katseaega-pikendada-naiteks-haiguslehel

Üksikasjad

Aasta lõpuks võib Eestis puudu olla 2000 veokijuhti, mistõttu soovivad vedajad erandit Valgevene veokijuhtide palkamiseks. Kuid juba praegu otsivad Eesti vedajad veokijuhte ka kaugemalt, näiteks Usbekistanist ja Indiast.

Euroopas on puudu üle 400 000 veoautojuhi ehk pea 10 protsenti ametikohtadest on täitmata. See mure vaid süveneb, kui majandus taas elavneb ja vedude hulk kasvab. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni nõukogu esimees Jaak Kivisild ütles ERR-ile, et üks põhjus on noorte vähene huvi ameti vastu.

Edasi loe: https://www.err.ee/1608634843/aasta-lopuks-voib-eestis-puudu-olla-2000-veokijuhti

Üksikasjad

Lisaks kasvavale tööjõupuudusele teeb tööandjatele muret tööjõuvoolavus. Circle K Eesti personalijuht ja Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht annavad nõu, kuidas tööjõupuudust ja -voolavust vähendada.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/06/20/toojoupuudust-saab-teadlikult-vahendada

 

Üksikasjad


Renditöötajatel pole tänapäeval sugugi halvemad töötingimused kui neil, kes on otse ettevõttesse tööle läinud.

“Renditööjõu kasutamine ja vahendamine on teinud läbi suure arengu,” räägib tööjõu rendi ja värbamisettevõtte Finesta tööjõu rendiosakonna juht Kerli Kadak. “Paarkümmend aastat tagasi oli sellise töövormi maine veel üsna halb, inimesed arvasid, et renditöötajatele makstakse ümbrikupalka ja tegemist on üldse väikest viisi orjapidamisega, kus välismaalt tulnud töötajaid lihtsalt ära kasutatakse.” Oma tõepõhi neil uskumustel oli, kuid Kadaku kinnitusel jäävad probleemid minevikku. Praeguseks on renditöö tõusnud arvestatavaks võimaluseks, ehkki mõned kahtlused on visad kaduma. Kerli Kadak toob mõned näited.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/06/20/renditootajate-maine-on-teinud-poorde

 

Üksikasjad

Hiljuti on ilmunud mitu artiklit, mis väidavad, justkui vanemahüvitised ja peretoetused muudaksid naisi vaesemaks.

Vihje, justkui naiste huvides oleks neid varem tööle „nügida“, on aga lausa kurjast: hüvitiste, toetuste kadumine või vähenemine muudaks väga paljude naiste olukorda halvemaks, surudes nad palgavaesusesse, tehes nad majandusliku vägivalla ohvriks (või lihtsalt mehe rahakotist sõltuvaks), ladudes neile ülekoormuse (töö- pluss kodukoormus) või vähendades muul viisil nende valikuvõimalusi ja rahulolu.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120023766/mari-vivian-ellam-palun-arge-vaanake-mu-kasi-arge-sundige-lastega-emasid-tagasi-toole

 

  1. Tööandjad keelduvad lapsehoolduspuhkuselt naasnute palka tõstmast. „Aastatega hinnad tõusid, aga minu palk jäi samaks“
  2. JÄLLE JAMA! Riik nõuab tagasi liiga lahkelt antud lapsepuhkuse päevi ja raha. Häiritud lapsevanem: „Kes vastutab?“
  3. Kaugtöökoha hindamise küsimustik
  4. Statistikaamet avaldas andmed Ukraina kodanikest tööturul