Rahandusministeeriumis täna esitletud kevadise majandusprognoosi kohaselt taastub Eesti majandus aegamisi. Sel aastal oodatakse 1,7-protsendilist SKP kasvu, mis järgmisel aastal kiireneb 2,5 protsendini.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on näidanud majandus eelmise aasta teisest poolest elavnemise märke. „Kriitikute kiuste algas majanduslangus enne maksutõuse ja kasv taastus maksutõusude ajal. See tuletab meelde, et meie suured mured on olnud kohanemine, majandussuhete katkemine sõja tõttu, inflatsioon, kõrged laenu- ja energiahinnad ning madal ekspordinõudlus, mitte maksud,“ rääkis ta. „Siiski on tulevast aastast ka maksude puhul majandusele paremaid uudiseid: kaob maksuküür ja tarbijat turgutab üldine 700-eurone tulumaksuvaba miinimum, tühistatakse ka kõigi tulude lisamaks alates esimesest eurost ning ettevõtete lisatulumaks,“ märkis minister.
Tänavu aasta hinnakasvuks prognoositakse 5,2 protsenti. Inflatsiooni aeglustumist oodatakse 2026. aastal, kui maksude mõju väheneb ja toiduhindade tõus stabiliseerub. Eratarbimise kasv peaks taastuma (+1,5 protsenti), kuna tulumaksureformi tõttu kasvab maksujärgne sissetulek kiiremini kui brutopalk.
Prognoosi kohaselt oodatakse umbes 4-5% palgakasvu aastas
| SKP reaalkasv | -0,3% | 1,7% | 2,5% | 2,2% | 2,2% | 2,2% (3,2%) |
| Tööpuudus | 7,6% | 7,1% | 6,6% | 6,4% | 6,3% | 6,2% |
| Inflatsioon | 3,5% | 5,2% | 3,3% | 2,4% | 2,2% | 2,0% (1,1%) |
| Palgakasv | 8,1% | 4,9% | 5,1% | 4,7% | 4,5% | 4,4% |
| Nominaalne eelarvepositsioon (% SKP) | -1,7% | -1,5% | -2,5% | -2,0% | -1,1% | -2,4% |
| Struktuurne eelarvepositsioon (% SKP) | 0,5% | 0,2% | -1,5% | -1,6% | -1,1% | -2,7% |
| Võlakoormus (% SKP) | 23,6% | 22,6% | 24,0% | 24,9% | 25,3% | 26,4% |
Majanduskasvu väljavaated Eestis ja maailma eksporditurgudel on üldiselt paranenud. Seda nõrgestavad aga geopoliitilised pinged ja erasektori investeeringute puhul ollakse pigem madalate ootustega. Siiski ei näe prognoos ette erainvesteeringute osakaalu vähenemist. 2025. aastal kasvatab investeeringuid jõuliselt valitsussektor Euroopa Liidu eelarvetsükli lõppemise tõttu.
Selle aasta eelarvepuudujääk väheneb 1,5 protsendini SKP-st ja jääb tänu maksutulule kogu perioodil riigi eelarvestrateegias seatud tasemest väiksemaks. Väiksem puudujääk toob kaasa ka väiksema võlakoormuse. Möödunud aastal kogunenud reservidest kaetav defitsiit vähendab selle 22,6 protsendini SKP-st.
Järgmisel aastal aga eelarvepuudujääk kasvab ja see esitab fiskaalpoliitikale väljakutse. „Me sisenesime rahvusvahelistesse kriisidesse sügava eelarvemiinuse olukorras, mis on raskendanud neile reageerimist ja sunnib kombinatsioonis järsu kaitsekulude tõusuga kõigis teistest valdkondades valusale kokkuhoiule,“ selgitas minister Ligi.
2025. aasta kevadprognoosiga saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.
Rahandusministeerium koostab rahandus- ja majandusprognoosi kaks korda aastas: kevadel ja suvel. Prognoose kasutavad valitsus ja riigikogu eelarvepoliitilisi otsuseid tehes ning ettevõtjad oma strateegilisi plaane koostades.
Samuti annab prognoosi seletuskiri laiema ülevaate lähimineviku majandusarengust ja järgmise nelja aasta väljavaatest.
